Autor: Harro Puusild • 29. oktoober 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Peame keskenduma ekspordile

Tõnu Palm
Foto: Andras Kralla
Meil tuleb kuulata tippettevõtteid, kes meile kõige rohkem tulu toovad, ja mõistlik on toetada valdkondi, kus eksporditakse, ütleb tänavu Tööstuse Äriplaanil esinev Luminori peaökonomist Tõnu Palm.

Tänavu 4. oktoobril toimunud Äriplaani konverentsil jäi kõlama mõte, et Eestil puudub selge suund.

“Ma pole ikka veel leidnud üles seda kohta, kus oleks kirjas Eesti visioonid ja fookusvaldkonnad, mis oleks paika pandud,” oli Harju Elektri juhatuse esimees Andres Allikmäe ettekandes kriitiline. “Mul on tunne, et me kulgeme kuskil ja liigume, teadmata, kuhu. Arvan, et meil peaks olema fookus paigas, neid valdkondi võib olla mitu, aga me ei saa tegeleda kõigega.”

Ka Luminori peaökonomist Tõnu Palm on seda meelt, et meil tuleks paika panna selged fookused. “Mõistlik on panna paika fookus ja toetada neid valdkondi, kus eksporditakse ja maksatakse kõrget keskmist palka – sealt hakkavad tulema ka õiged lahendused,” ütleb ka tänavusel Tööstuse Äriplaanil esinev Tõnu Palm.

Konverents Tööstuse Äriplaan 2019

Toimub 22. novembril 2018Esineb teiste seas Luminori peaökonomist Tõnu Palm teemal “Tööstussektori väljavaade ja majanduskeskkond 2019. aastal”.

Lisaks on laval: 

Andrus Durejko, Ericsson Eesti

Mati Vetevool, M.V.Woolist

Janne Vangen Solheim, Janus Fabrikken

Arne Fonneland, Janus Fabrikken

Kristo Timberg, Chemi-Pharm

Kristjan Keert, Ruukki Products

Roman Muljar, Nobe Cars

Ingrid Joost, TTÜ ja TTK

Henry Kattago, Riigikantselei

Viljar Lubi, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist

Loe lisa ja registreeri SIIN

Palm ütleb, et eeskätt peaks toetama neid valdkondi, mis suudavad maksta mitmekordset Eesti keskmist palka ja mille tulu tuleb suures osas ekspordist. Ka kutseharidussüsteem ja ülikoolid peaksid nende sektorite soovidega rohkem arvestama. “Sisenõudlus suudab hakkama saada niikuinii. Praegu kasvab majandus kiiremini, kui on potentsiaal. Pikaajaline kasv sõltub sellest, kui palju suudame tooteid ja teenuseid välja müüa,” rõhutab ta.

Eesti eduveduriks peab Palm praegu IKT-sektorit, kuid tubli panuse on tema sõnul andnud ka energeetika ning masina- ja metallitööstus.

“Kaasa arvatud firmad, mis toodavad transpordivahendeid, sh näiteks autotarvikuid, laevu. Neid näiteid, mis eksporditulu osas on näidanud head kasvu, on palju. Väga suur võimalus peitub tehnoloogias ja ka meditsiinis on meil kasutamata võimalusi. Lisaks veel robootika ja automatiseerimine ning materjalitööstus. Meil on häid ettevõtteid, kes mitte ei müü ainult maju, vaid väärindavad puitu ka materjali mõttes – näiteks mööblitööstus. Ülioluline on seejuures arvestada keskkonnahoiuga ja sellega, et ka taastuvad loodusressursid on meil piiratud,” loetleb Palm Eesti võimalusi.

Ekspordifookus ülioluline

Kui võtta näiteks Taani, siis riigi suurim kasv on Palmi sõnul tulnud just nendest sektoritest, mis on avatud ekspordile. “Ekspordifookus on ülioluline, teine on palgakriteerium, kas ettevõte suudab konkureerida Euroopa keskmisega või mitte. Sealt tulevad eduvedurid,” jätkab Palm ja lisab, et meilgi oleks vaja keskenduda valdkondadele, kus suudame maksta Euroopa keskmisele võimalikult lähedast palka.

Palm lisab, et fookuse saame paika juhul, kui suudame kvalifitseeritud tööjõudu pakkuda Eesti ressursi baasil.

“Kui vaadata suurt pilti, siis me ei saa eeldada, et meie rahvaarv kasvab. Peame mõtlema, kuidas suudame piiratud ressursi raames ja ringmajanduse kontseptsiooni kasutades olemasolevat ressurssi võimalikult hästi väärindada,” ütleb Palm. “Kui me müüme puitu, siis müüme puitmajasid või väga väärindatud materjali. Kui müüme metalli, siis lisame sinna tarkust juurde. Hea näide on robootikavaldkond, kus lisaks mehhatroonikale on juures ka tarkvaralahendused. Hea näide on targemaks muutuvad auto-treilerid, mille muudavad tootena atraktiivsemaks ka küljes olevad sensorid.”

Kõike seda arvesse võttes peaks ka haridussüsteem tootma spetsialiste, keda konkurentsivõimelised ettevõtted vajavad. “Meil on vaja kvalifitseeritud tööjõudu, inseneri- ja loodusteaduste harusid. Digitaliseerimine ja automatiseerimine tähendab seda, et meil on vaja nutikate tööpinkide ümberprogrammeerimist ehk sealt tekib vajadus nende järele, kes oskavad automaatpinke ja roboteid seadistada,” räägib Palm.

Tark ränne, mitte odav tööjõud

Kui rääkida tööjõust ja selle sissetoomisest, siis n-ö odava tööjõu sissetoomise osas tasub Palmi hinnangul olla pigem ettevaatlik, sest majandus on tsükliline. “Kui toome pikaaegselt sisse tööjõudu, keda me ei vaja näiteks majanduse languse tsüklis, siis see ei ole kasulik. Näiteks ehitus on selline valdkond. Aga samas IT-spetsialiste on vaja ka languse ajal,” selgitab Palm.

Näiteks eelmise languse ajal oli Palmi hinnangul täpselt näha, et need ettevõtted, kes müüsid globaalselt, olid ka elujõulised. “Tark ränne tähendabki seda, et ränne peaks olema sektorites, mis panustavad eksporti ja maksavad üle keskmise palka. Me peaks kuulama tippettevõtteid, kes meile kõige rohkem tulu toovad.”

Eelisarendatavate fookusvaldkondade määratlemisel tulek alustada kõigepealt kõige konkurentsivõimelisematest ehk tippudest.

“Meil tuleks hakata peale ülemise palgaskaala ettevõtete kasvuprobleemide lahendamisest – näiteks tehnoloogiafirmad, kelle töötajate palk on 10 000 eurot ja sealt alla. Seejärel tulla palgaskaalas allapoole, kuni jõuamegi kokkuvõttes õige fookuseni. Me ei pea valdkondades jäika püsivat eelistust tegema, sest reaalne majandus ise näitab, millised on need oskuslikud ettevõtted, kes suudavad konkureerida globaalselt ka kõrgema palga juures,” selgitab ökonomist.

Ta märgib, et kui inimene teenib Eestis kaks korda üle keskmise palga, siis statistiliselt kuulub ta n-ö kallima töö tegijate hulka. Siinkohal väärib märkimist, et ka keevitajad on Eesti tööstuse jaoks olulised töötajad, sest masina- ja metallitööstust on Eestile vaja.

Poliitika – suurim risk?

Sarnaselt fookuse puudumisega jäi Äriplaanilt veel kõlama mõte, et ettevõtjad näevad suurima riskina poliitikuid. Palmi sõnul võib suurem risk olla hoopis investeeringute tase. “Kui räägime investeeringutest teadusesse, siis Skandinaavias on see 3–4% SKTst, meil vaid 1,6–1,7% ja sellega me end neljandaks tööstusrevolutsiooniks ega asjade internetiks ette ei valmista. Selle jaoks on selgelt liiga vähe investeeringuid,” usub Palm.

Palmi sõnul on hea aga see, et poliitilised jõud peavad oluliseks konservatiivset eelarvepoliitikat. “Me ei ole läinud näiteks Itaalia teed, kus järgmiseks aastaks planeeritakse 2,4protsendilist eelarvedefitsiiti. Me ei ole hakanud massiliselt võlgu võtma, et seda raha siseturul raisata. Tark investeering on see investeering, mis läheb eksportivasse sektorisse,” rõhutab ta ja lisab, et siseturule on ju lihtne raha raisata, aga see ei tule tagasi.

Luminori peaökonomisti Tõnu Palmi hinnangul on praegu suur mure ka põhjalikult läbimõtlemata otsused maksukeskkonnas. “Sellised otsused vajaksid rohkem aega ja mõtlemist. Aktsiisid on selge näide – tõstad aktsiisi liiga kiiresti ja juhtub see, et ettevõtted pakivad alkoholi autole ja sõidavad Lätti ning kulutavad ära meie maantee. Seejärel sõidab sinna veel palju inimesi, kes kulutavad maanteed ja ostavad alkoholi tagasi. Kõrgematest hindadest ja negatiivsest meediakajastusest kaotab lisaks turismisektor jne. Aktsiiside alalaekumistega kaotame viie aasta horisondis kokku ühe kvaliteetse ooperi- ja kontserdimaja jagu vahendeid, mis oli Neeme Järvi headest ideedest ja mis oleks toonud Eestisse maksujõulisi turiste. Seda kõige tagasi pöörata on äärmiselt kulukas ja odavam oleks selliseid vigu vältida,” tunnistab Tõnu Palm.

Maksusüsteemi lihtsamaks muutmise kohta ütleb Palm, et lihtsuses peitub võlu. “Kui teeme midagi keeruliseks, ilma et sellel oleks suurem positiivne mõju, siis ei näe ma sellel mõtet. Mina toetaks lihtsustamist ehk tagasipööramist. Arvan, et kõige lihtsam variant oleks olnud maksuvaba tulu tõstmine selleks, et madalapalgalistele inimestele jääks rohkem kätte, aga sellist keerulist üleminekut ei oleks vaja,” jätkab ta.

Samuti rõhutab Palm, et ettevõtted vajavad võimalikult stabiilset keskkonda. Näiteks välisinvestori jaoks muudab pidevalt muutuv keskkond otsustamise keeruliseks.

“Välisinvestorile on otsustamiseks piiratud aeg. Kui maksukeskkond pidevalt muutub, siis on pikemaajaliste projektide tulusust väga keeruline hinnata ja nii pole meil ka välisinvesteeringuid loota. Muutused peaksid olema põhjendatud ja peame küsima, mida me nendega pikemas perspektiivis reaalselt saavutame?”

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077