(Sisuturundus) Mida jälgib väikeettevõtja, et teada, kuidas tal läheb?

Columbus Eesti digiekspert Marko Seier.
Columbus Eesti digiekspert Marko Seier.

Kirjutasime mõni aeg tagasi sellest, kas ja kuidas digitaliseerida kuni 10 töötajaga ettevõtet. Ariklis tõime välja, et peale töökorralduse kokkuleppimist ja soovitavalt tasuta digilahenduste kasutuselevõtmist peab mõtlema veelgi enam sellele, millist infot on vaja ettevõtte paremaks toimimiseks, kirjutab Columbus Eesti digiekspert Marko Seier.

Naaseme siis tagasi Marise väiketootmise juurde ja võtame võrdluseks kõrvale näitena teenindusettevõttest ka väikese raamatupidamisfirma omaniku Kaarli. Loe esimest osa "Kas ja kuidas digitaliseerida kuni 10 töötajaga ettevõtet?" SIIT.

Milliseid näitajaid jälgivad Maris ja Kaarel?

Maris jälgib oma ettevõttes pidevalt järgmisi näitajad:

  • Rahavoogude andmed – lihtsamalt öeldes, kui palju on ettevõtte pangakontol raha. Maris püüab seal hoida vähemalt kahe kulude summat. Ja kindlasti ei ole pangaarvel olev raha kasum.
  • Toodete valmimise ajakulu – vajalik omahinna arvutamiseks ja kliendilubaduste täitmiseks.

Kaarel jälgib oma ettevõttes pidevalt järgmisi näitajad:

  • Rahavoogude andmed - Kaarlile on sarnaselt Marisele olulised rahavood ehk kui palju on raha firma arvel.
  • Kasumiaruanne  - Kaarlil on vaja näha igakuiselt kui kasumilik firma. Seda ka põhjusel, et ta võtab firmast raha välja enamasti dividendides
  • Klientidele tehtud töötunnid – info, mis on vajalik omahinna arvutuseks teadmaks, kas hind, mida kliendilt küsitakse, toob kasumit

Nagu Marise ja Kaarli näidetest on näha, siis sarnaselt suurtele ehitusfirmadele on ka väikeettevõttele oluline rahavoogude juhtimine. Kui pole rahalisi vahendeid, siis ei saa palka maksta ega ka arveid tasuda.

Millele võiks mõõdikute osas tähelepanu pöörata?

Maris ja Kaarel peaksid kaaluma viise, kuidas mõõta kliendirahuolu, kuna väikeettevõttele on iga klient oluline. Sellega haakub ka kvaliteedi mõõtmine. Väikefirmas on omanikul tihtipeale olemas ülevaade puudustest, aga samas on oluline uurida ka üldist kliendi rahulolu. Sinna alla käib nii suhtluse kiirus, vastutulelikkus, tähtaegadest kinnipidamine jm.

Teades, mida klient firmast arvab, on lihtsam ka tema soove täita. Seega saab siin välja tuua vana põhitõe, et kliendi rahulolu võrdub kvaliteediga. Igal juhul tuleb hoida fookus kvaliteedil ja paindlikkusel. Need on väikeettevõtte trumbid.

Kui mõelda kaugemale, siis kuidas suhtuda mõõdikutesse laiemalt?

Ettevõtjaid huvitab tavaliselt soov tegeleda ettevõtlusega ja teenida kasumit. Kuid tähtis on mitte silmist lasta ka pikemaajalist plaani. Olulised on küsimus:

  • Milline on mu ettevõte ühe, kolme või viie aasta pärast?

Sellega on tihedalt seotud küsimus:

  • Mis võiks olla need sihtmärgid, mida saavutada?

Ja sellega omakorda on seotud küsimus:

  • Kuidas ma tean, et need sihtmärgid on saavutatud?

Nendele küsimustele saab vastuseid ainult mõõtes. Kui korralikult ei mõõda, siis ka pole teada, kuidas mul eesmärkide saavutamine läheb. Ja siinkohal ei pruugi ainult käive ja kasum olla peamised mõõdikud.

Kokkuvõtvalt

Väikeettevõtjad võiksid proovida mõõta lihtsaks finantsnumbritele rohkem ka kliendiga seotud andmeid. Ja teha seda kõike pidades silmas suurt eesmärki.

Sisuturundus (ST) on oma kauba, teenuse või firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. Vormilt sarnaneb ST kvaliteetsele meediale, mistõttu on väga oluline, et ST oleks lugeja või vaataja jaoks ühemõtteliselt eristatud. ST on uudne ja moodne turundusviis, mille puhul jagatakse klientidega ka infot, mis varem jäi vaid siseringi teada. ST teenib alati tellija turunduslikke eesmärke.

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Teabevara