Kasvuaastail investeeri innovatsiooni

Luminori peaökonomist Tõnu Palm.
Luminori peaökonomist Tõnu Palm.

Globaalmajanduse pea nelja protsendipunktise kasvu ja jätkuvalt madalate baasintresside taustal on põhjendatud küsida, et kui praegu ei ole hea aeg investeerimiseks, siis millal veel, küsib tänavu ka konverentsil Tööstuse Äriplaan esinev Luminori peaökonomist Tõnu Palm.

Järgneb Tõnu Palmi pikk arvamus: 

Majanduskasvu ja ettevõtjate teel on alati riske. Pigem on tööstusettevõtte jaoks täna eksistentsiaalseks küsimuseks, kas innovatsiooni panustavate investeeringutega kannatab üldse oodata, arvestades üha teravamat rahvusvahelist konkurentsi, digitaliseerimist ja uute n-ö disruptive-tehnoloogiate pealevoolu ning lõpetuseks intensiivsemat võitlust piiratud ressursside – näiteks kvalifitseeritud tööjõu – pärast?

Ainuüksi Hiina ülivõimas majandus­edu kannustab teisi tagant pidevale innovatsioonile ja muutustele. Nimelt hingava Aasia ettevõtluse hiiglased Euroopa ettevõtetele piltlikult öeldes juba kuklasse igast suunast, alates tööstustootmisest, e-kaubandusest, logistikast kuni globaliseeruvat tarbijat kõnetava sotsiaalmeedia lahendusteni välja.

Kiirelt muutuv keskkond sunnib ettevõtteid globaalse tarbija tähelepanu köitmiseks edaspidi üha kiiremini uuenema. Hea soorituse jaoks vajatakse aga parimat varustust ehk tehnoloogia uuendamist ning ka meeskonna treenimist ja koolitamist – vajalikud on investeeringud arendustegevusse.

Tööstus püsib kasvutrajektooril

Kahtlemata on ettevõtjate jaoks reaalne risk see, kui suurmajanduste kaubandusläbirääkimiste jõuvõtetest kasvaks laiapõhjaline kaubandussõda, mis tõmbaks pidurit osadele arendusprojektidele ja destabiliseeriks globaalseid tootmisahelaid. Muidugi ei saa välistada, et äärmuslikul juhul võivad pinged akumuleeruda ja ohustada taas globaalse kaubanduse muidu soodsat väljavaadet. Seoses geopoliitiliste pingetega (sh Süürias) on kahtlemata kasvanud määramatus, kuid kindlasti pole põhjust üle reageerida.

Ka globaalsed võlakirja-, krediidi- ja tooraineturud püsivad hiljutiste konfliktide taustal rahulikud. Seda toetab ühe tegurina globaalse majanduse paranenud olukord ja laiapõhjaline kasvuväljavaade.

Eelnimetatud riskide ja võimaliku intresside kasvuootuse taustal oleme tänaseks täheldanud töötleva tööstuse kindlustunde taandumist ja seda aastavahetuse ülikõrgelt tasemelt. Töötlev tööstus püsib arenenud riikides jätkuvalt selgelt kasvutrajektooril. Seejuures euroala töötlev tööstus demonstreerib täna pea kolmeprotsendilist aastakasvu ning Eestis kogeme sellest pea kaks korda kiiremat arengut. Need on ajaloolise keskmisega võrreldes kahtlemata head kasvutempod.

Ettevõtete tulevased investeerimisotsused on kindlustunde kõrval seotud paljuski tulude teenimise perspektiiviga. Selles valguses on positiivne, et lisaks mahukasvule toetab tootjate tulusid taastunud ekspordihindade kasv. Näiteks nii mitmeski mõttes globaalseid trende kujundava USA majanduse ekspordihindade aastakasv on alles 2016. aasta alguse märkimisväärsest kolmeprotsendisest langusest jõudnud tänaseks rohkem kui sama suure kasvuni – märtsis olid ekspordihinnad +3,4 protsenti. 

Mõõdukas ekspordihindade kasv toetab ka euroala – sh Eesti eksportööride – tulusid. Seejuures inflatsiooni aeglane taastumine võimaldab keskpankadel hoida investeeringute elavdamiseks intressid jätkuvalt soodsad. Uus intressitõusu tsükkel on samas juba käivitunud.

Tööstuse investeerimisvalikud

Strateegiliselt oluline küsimus on see, millised on turuliidritest tööstusettevõtete investeeringute prioriteedid ja valikud järgnevaks tehnoloogiakeskseks kümnendiks. Nimelt autotööstuses ja energeetikas, aga ka näiteks materjalitööstuses, on praegu arendamisel mitmeid omavahel konkureerivaid tehnoloogiaid, mille vahel on vaja edaspidi valida.

Piiratud ressursside juures on paralleelsete arenduste vedamine kulukas ja keerukas ülesanne ka suurtele hiiglastele, rääkimata Eesti ettevõtetest. Samas 100protsendise täispanuse tegemine liiga vara ühele mängukaardile oleks eksimise korral seotud suurte riskidega. Sellepärast töötavad mitmed ettevõtted alternatiivsete tehnoloogiate katsetamise ja arendamisega, et olla valmis kiirelt valima põhivoolusuunda, kui hetk on selleks küps.

3D-printimise turu maht 7,4 miljardit

Heaks näiteks uue tehnoloogiaga seotud uutest valikutest on näiteks 3D-printimine (additive manufacturing, kihtlisandustootmine, AM). Arvestades ainuüksi potentsiaalselt kasutatavate materjalide nimekirja – metallidest erinevate polümeeride ja ookeani prahini välja – ning toorme geomeetrilise kujundamise piiramatuid võimalusi, võib uus tehnoloogia hoogu kogudes potentsiaalselt raputada mitmeid tööstusharusid.

AM võib esitada väljakutse traditsioonilistele metalli-, masina-, materjalitööstuse ettevõtetele, rääkimata uutest võimalustest disaini-, aga ka meditsiiniharus.

Wohlers Associates andmetel küündis kihtlisandustootmise globaalne maht möödunud aastal juba üle 7 miljardi dollari, mis on aastatagusest 21 protsenti rohkem. Kasvutempo on kiirenenud, ületades ülemöödunud aasta 17protsendist turukasvu.

Seejuures kasvas kiiremini – 24% – teenuste sektor, mille osakaal on 57 protsenti haru käibest. Kokkuvõttes on 3D-tehnoloogia tegevushaare alates 2012. aastast rohkem kui kolmekordistunud. Seega on Eesti tööstusettevõtete tuleviku seisukohalt üheks kriitiliseks küsimuseks see, milliste sarnaste uute tehnoloogiliste innovatsioonidega peaks juba täna kaasa minema, et püsida tulevikus konkurentsis.

Tehnoloogia masstootmisesse

Uued tooted ja tehnoloogiad, olgu need siis nutitelefonid, päikesepaneelid või tööstuse IoT-lahendused, muudavad reaalselt maastikku siis, kui murravad välja juba masstootmise turule, kehtestades uusi standardeid. Mõnevõrra märgilise tähtsusega on seega fakt, et käesoleva aasta veebruaris tuli Adidas turule uue jooksujalatsiga the AlphaEDGE 4D LTD, mis kasutab osaliselt 3D-prinditud elemente. Seejuures on kõrgtehnoloogiat pilgeni täis ka jalatseid tootev tulevikutehas Speedfactory.

Uus tehnoloogia võimaldab muuta tootmise ümberkonfigureerimise lihtsamaks, lühendades seeläbi märkimisväärselt ka uute toodete turule toomise kiirust. Innovatiivsed prototüübi disainilahendused jõuavad nii järk-järgult juba tarbekaupade turule, demonstreerides uute tehnoloogiate potentsiaali.

Ka muud gigantsed tootjad nagu Nike, New Balance ja Under Armour on varem demonstreerinud 3D-printimise võlusid, tõsi küll, seda piiratud arvuga brändinäidiste vormis. Suurde masinatööstuse seeriatootmisse (autotööstuses) jõudmiseks peavad AM tehnoloogiad veel arenema.

Arvestades tehnoloogia abil avarduvate uute võimaluste kõrval ka muutuvat regulatiivset raamistikku – näiteks karmistuvaid keskkonnanõudeid – ja nutipõlvkonna tarbijate eelistusi, muutub üha olulisemaks investeerida ennekõike uude nutikamasse, teadmistepõhisesse ja ressursse säästlikumalt majandavasse majandusse. 
Ajalugu, milliseks konkreetselt kujunevad tuleviku targad linnad ja neid teenindavad nutikad tööstused, täna alles kirjutatakse. Need tulevikutrendid koos läbi 5G-võrgu leviku avarduvate uute võimalustega tõstavad üha selgemalt esile digitaliseerimise ja robootika kasvava rolli ning IKT ja tööstusharude vahelise veelgi tihedama sünergia eesolevate muutuste juhtimisel.

Digitaliseerimisest ei pääse ka väikesed

Investeeringud digitaliseerimisse kõnetavad üha rohkem ka väikeettevõtteid. Kui suurte tuleviku tehnoloogiat puudutavate strateegiliste valikute langetamisega kannatab vahest veel oodata, siis investeeringud digitaliseerimisse on möödapääsmatud täna ka väiksemate tootjate jaoks.

Kui väikeettevõtete jaoks võib alanud uus globaalne investeerimistsükkel tähendada ennekõike ehk mõne uue tootlikuma masina ja seadme soetamist ning pilvetehnoloogiaga ühendamist, siis mitmekesisema ja veidike keerukama tootmis- ning tarneahelatega tööstusettevõtte jaoks seostuvad tulevikku suunatud panused juba täna ulatusliku digitaliseerimisega.

See võib hõlmata näiteks robootikat, ettevõtteüleseid juhtimissüsteeme, tarkade anduritega ühendatud (suur)andmetöötlust kuni tööstuse interneti (IIoT) jaoks loodavate uute ärimudelite juurutamiseni välja. 
Samas vajavad ka väikeettevõtted üha rohkem investeeringuid näiteks andmetöötlusesse (sh CRM-lahendused kliendiandmete haldamiseks, ärianalüüs, tootmise planeerimine ja ressursside juhtimine), e-müügi keskkondadesse jne.

Alates teatud tegevusmahtudest kipuvad aga kõik otsapidi e-kaubanduse või mobiilipangandust harrastava kliendiga suhtlemist võimaldavad lahendused viima varem või hiljem digitaalsete ettevõtteüleste infosüsteemide arendamiseni. Seejuures andmete haldamine ja töötlemine peab olema piisavalt turvaline, operatiivne ja nutikas reaalajas töötamiseks.

Kuhu jäävad aga kõigi nende ärikeskkonna muutuste taustal väikeettevõtetele lubatud erandid ajada läbi veidi tagasihoidlikumate arenduseelarvetega? Kasvavad arenduskulud ja nõudlikumad regulatiivsed normid soosivad ettevõtluses konsolideerumist.

Teadus- ja arendustegevus vajab raha

Kahtlemata seavad ettevõtete innovatsioonile oma pragmaatilised piirangud ette rahalised võimalused. Eesti ettevõtete teadus- ja arendustegevuse eelarved on Euroopa partneritest kohati mitme suurusjärgu võrra tagasihoidlikumad.

Seda enam on tuleviku investeeringute kavandamisel ülioluline piiratud ressursse võimalikult nutikalt ja efektiivselt investeerida nii, et lühiajalise edu kõrval ei jääks liialt tagaplaanile tootlikkust ja ekspordihindasid tõstev pikema visiooniga toote ja teenuste portfelli arendamine.

Siin tulebki mängu innovatsioon ja digitaliseerimine, mis võib luua olulisi konkurentsieeliseid ka väikestele paindlikele tegijatele.

Eesti ettevõtete teadus- ja arendustegevuse eelarved püsivad maailma viienda tööstusrevolutsiooni – sh suur­andmetöötluse, masinõppe ja tehisintellekti – lävel riskantselt tagasihoidlikud. Pikaajalist majandusedu ei vea väikese avatud majanduse puhul pelgalt sisenõudlus, vaid eksport.

Ka nutikas eksportijast allhankija roll eeldab tulevikus üha rohkem kõrgemale lisandväärtusele orienteeritud spetsialiseerumist, digitaliseerimist kui ka kiiret uute tehnoloogiate arendamist koostöös teadusasutuste ja koostööpartneritega. 

Osale arutelus

  • Tõnu Palm, Luminori peaökonomist

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

Teabevara