Projektid, mis tasusid kiiresti ära

Laos juurutatud projekti tulemusel said kõik protsessid süsteemi kirja ja iga töötaja teab nüüd, mida ja mis järjekorras teha.
Laos juurutatud projekti tulemusel said kõik protsessid süsteemi kirja ja iga...

Saku Õlletehas viis paar aastat tagasi läbi kaks projekti – esimene puudutas planeerimist ja teine laotööd ning mõlemad tasusid end väga kiiresti ära.

Saku Õlletehase Eesti ja Läti planeerimisjuht Joonas Lahe esines hiljuti Tööstusuudised.ee ja Tehnoloogia Arenduskeskuse IMECC korraldatud konverentsil “Tark Tööstus”, kus kõneles lähemalt kahest ettevõttes tehtud efektiivsusprojektist.

Hea ülevaade ka müüjatel

Esimene projekt puudutas planeerimist ja see viidi ellu 2015. aastal. “Enne seda oli meil iga funktsiooni jaoks eraldi Exceli-fail, hoidsime kogu süsteemi e-kirjade vahendusel elus, andmed olid laiali ning palju oli süsteemivälist suhtlemist,” meenutas Lahe eelnenud olukorda.

“Projekti abil suunasime kõik oma planeerimise funktsioonid ühte kohta ja süsteemi ning inimestel tekkis andmetest reaalajas ülevaade,” selgitas ta ja lisas, et andmed hõlmasid nii laoseise, tootmisplaane, komponentide sisseoste jne.

Samamoodi tekkis tarne­ahe­las toimuvast hea ülevaade nii müügiosakonnal kui tootmisel. “Praegu me teeme tänu sellele palju rohkem koostööd ning otsuste tegemisel on ka rohkem sisendit ja informatsiooni. Kui enne pidi planeerija või keegi müügiosakonnast info saamiseks kirjutama, siis nüüd piisab sellest, kui minna süsteemi, teha klikk ja kogu info on kiirelt olemas.”

Ka info kvaliteet on Lahe sõnul tublisti paranenud, sest mitteformaalse (e-kirja teel) infovahetuse jooksul võib palju kaduma minna.

“Planeerija saab keskenduda oma põhitööle ehk planeerimisele ning ei pea enam kõnedele vastma või kõrvaliste asjadega tegelema,” märkis Lahe oma ettekandes. “Kui minna väga konkreetseks, siis ka tarnekindlus on paranenud 50%.”

Laos kõik kindlalt fikseeritud

Teine projekt toimus samuti 2015. aastal ja seda süsteemi juurutati laos. “Enne seda käis kõik läbi Exceli, samuti oli väga palju süsteemivälist suhtlemist,” meenutas Lahe varasemat olukorda.

“Selle teise projekti puhul suunasime sarnaselt eelmise näitega kõik operatsioonid ühte süsteemi. Tekkis reaalajas läbipääs andmetele, polnud vaja minna kontorisse küsima, kus miski asub ja kõigil oli oma töökeskuses ligipääs infole,” selgitas ta.

Projektil oli ettevõtte tegevusele suur mõju. Näiteks paranes läbipaistvus ehk nüüd on ettevõttel olemas statistika iga töötja tulemuse kohta ning võimalik on tulemuslikkust ja saada igalt töötajalt sama palju tulemuslikkust ka kätte.

Teine mõju on see, et kui varem kasutati laos n-ö loovust ehk jäeti andmed meelde ja kirjutati vihikusse üles, siis nüüd on kõik väga kindlalt ära fikseeritud. 

“Kõik töökorraldused on süsteemis kirjas ja iga töötaja teab nüüd, mida ja mis järjekorras teha,” lisas Lahe. “Süsteemis on kogu aeg näha iga töökeskuse koormus ja kui miski läheb punaseks ehk on ülekoormus, siis saame väga operatiivselt inimesi appi suunata, et koormust vähendada. Efektiivsus on tõusnud 20%.”

“Need projektid jäävad küll alla teistele projektidele, kus on kasutatud näiteks robootikat, aga need tasusid end väga kiiresti ära. Ka juurutusperiood oli väga lühike – kuus kuud,” lisas Lahe.

Kaks lähenemist

Joonas Lahe selgitas veel, et ettevõttel on tarkvaraarenduste osas kaks lähenemist – kas võtta mõnelt suurelt tehnoloogiaettevõttelt standardlahendus või mõni kohandatud lahendus täpselt vastavalt enda protsessidele.
“Meie projektide puhul kasutasime ühte standardlahendust ja teise puhul arendasime kõik ise,” selgitas Lahe. “Standardlahenduste puhul on vähem paindlikkust, kuid üle maailma on sul tehniline tugi,” tõi ta välja ühe plussi.

Custom-lahendused on tavaliselt odavamad, paindlikumad, aga arendusega tegeleb väike grupp inimesi, kompetents jääb nende kätte ja riskid on seega suuremad,” hoiatas ta.

Kuid kuidas nende kahe vahel ikkagi valida? Joonas Lahe ütleb, et esiteks tuleb hinnata äriprotsessi kriitilisust ja teiseks tuleb hinnata ka seda, kui palju erinevaid funktsioone on tarkvarasse kaasatud.

Järgmiseks liigutakse pilve

Lahe sõnul on järgmine suur märksõna Saku Õlletehase jaoks BI ehk business intelligence. “Lähitulevikus – sel aastal – on meil plaanis oma tulemuste juhtimise süsteemiga üle minna pilvelahendustele, kuna kuulume globaalsesse kontserni ja päris palju on ka n-ö andmete kokkupanemist,” avaldas ta.

“Minu enda osakond kulutab andmete töötluse peale ligikaudu 80 tundi kuus, mis on kahetsusväärne hulk,” tõi ta välja kitsaskoha töös.

Kaugema tuleviku kohta ütles Lahe, et lisaks sisemistele andmetele keskendumisele on aeg hakata vaatama ka väljapoole, tuua süsteemi andmeid tarnijatelt ja klientidelt, et teha paremaid ja kvaliteetsemaid otsuseid.
“Klienti tegelikult ei huvita, mitu ringi su toode on ümber maailma teinud. Ta ei ole nõus selle eest rohkem maksma. Seetõttu on vaja üleliigset transporti, laovaru, ootamist, ületootmist ja vigu vältida,” jätkas Lahe.

Kasutamata ei tohi jätta ka oma inimeste teadmisi, rõhutas Lahe. “Oleme Sakus juurutanud ideepanga mudeli, kus kõik inimesed saavad esitada ideid, kuidas midagi paremini ja säästlikumalt teha. Säästude eest premeeritakse oma inimesi. Meil on põhimõte, et kui töötaja hommikul tööle tuleb, peab tal olema võimalus hakata kohe tegema kokkupandud infokomplekti pealt otsuseid. Ta ei pea hakkama ise infot kokku panema ega töötlema,” kirjeldas Lahe. “Usume, et BI-lahendustega saame seda väärtust luua. Eesmärk ei ole töötada palju, vaid töötada targalt.
Töötajate rahulolu kohta ütles Lahe veel, et näiteks USAs viidi läbi uuring, millest selgus, et rohkem kui 65% noorema põlvkonna töötajate nimetasid majandustarkvara madalat kasutusmugavust ühe põhjusena, miks vahetada töökohta. “Seega, kehv ja probleemne tarkvara mõjutab töötajate motivatsiooni!” 

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

METEC otsib musta metalli keevituse osakonna TOOTMISJUHTI

Tripod Grupp OÜ

30. september 2018

Teabevara