Börs: nafta hakkas langema; koobaltiturgu ähvardab defitsiit

Nafta hind hakkas langema.
Nafta hind hakkas langema.

Nädala börsiuudised: kas liitiumi hinnakasv jätkub või mitte? Plii tõusis viimase pooleteise aasta kiiremas tempos; koobaltiturul võib tulla 2020ndate alguses suur defitsiit; nafta hinnad hakkasid langema.

See nädal oli metalliturgudel üpris rahulik. Vase hind langes vähem kui 0,1 protsenti ja ka teised metallid liikusid minimaalselt. Kõige enam odavnes tsink – kokku 2,1 protsenti, 3034 dollarini tonnist. Kõige paremini läks plaatinal, mille untsihind tõusis 2,6 protsenti.

Turuosalised ja spekulandid hoiavad silma peal elektriautode turul ning sellega seotud metallidel. Fookuses on liitium ja koobalt. Viimasele prognoositakse 2020ndate alguseks suurt defitsiiti.

Nafta hinnad hakkasid aga langema, sest Saudi Araabia flirtis mõttega, et tootmiskärpeid võiks leevendada – on ju nafta hind juba piisavalt kõrgele tõusnud. See annab lootust, et kütuse hinnatõus peatub.

Kas liitiumi hinnakasv jätkub või mitte?

Liitiumiturul on turuosalised jagunenud kahte leeri – ühed usuvad hinnatõusu jätkumist, teised räägivad tootmise peatsest järsust tõusust.

Morgan Stanley pani liitiumifirmade aktsiad märtsis odavnema – investeerimispank prognoosib ületootmist, millele järgneb hindade langus.

Kaevandajad on aga välja toonud, et liitiumi kaevandamine on ülimalt keeruline, mille tõttu on tootmise suurendamine raskendatud ning tööstuses on ka mitmeid pudelikaelu.

Sellel nädalal teatas maailma suuruselt kolmas liitiumitootja SQM, et kavatseb vähem kui kolme aasta jooksul oma tootmist kolmekordistada. See andis langusele panustajatele hoogu juurde.

Planeeritud 525 miljoni dollari suurune investeering võimaldab Tšiili ettevõttel suurendada Atacamas oma tootmist 2021. aastaks 180 000 tonnini. Praegu ulatub tootmine 48 000 tonnini.

„Nõudlus kasvab sellel ja järgneval aastal ligi 20 protsenti ja me usume, et turg suudab lisanduva tootmise alla neelata,“ ütles ettevõtte tegevjuht Patricio de Solminihac. „Meie strateegia on vastata turu nõudlusele.“

Seni on liitiumi hind küllaltki kõrgel püsinud, aga hinnakasv on aeglustunud.

Plii tõusis viimase pooleteise aasta kiiremas tempos

Plii jaoks oli see nädal parim alates 2017. aasta jaanuarist, sest investorid ootavad turule defitsiiti, mille põhjuseks on varude vähenemine.

Akudes kasutatav metall on sellel nädalal kallinenud 6,4 protsenti ning suur osa selle aasta kaotustest on tasa tehtud.

„Turg on praegu küllaltki kitsas ning varud on tänavu vähenenud, mis toetab hindu,“ ütles Capital Economicsi analüütik Caroline Bain.

„Eelmise aasta suurim lugu oli tsingi defitsiit – tsinki ja pliid kaevandatakse tihtipeale koos, mis tähendab, et see piirab ka plii tootmist,“ lisas Bain. Londoni metallibörsi registreeritud varud langesid sellel nädalal 22 protsenti, 20 325 tonnini.

Plii hind tõusis Londoni metallibörsil neljapäeval 2509 dollarini tonnist. Nüüdseks on hind veidi taandunud ning tonn maksab 2478 dollarit.

Alumiiniumi hind hakkas nädala lõpus tõusma, sest pakkumisega seoses on palju ebakindlust. Tõsi, nädala lõikes odavnes alumiinium aga 0,6 protsenti, 2280 dollarini tonnist.

Vase hind langes 0,01 protsenti ja tonn maksab 6881 dollarit. Tina odavnes 1,1 protsenti ja nikkel kallines 0,9 protsenti. Kummagi tonn maksis reede pärastlõunaks vastavalt 20 430 ja 14 899 dollarit.

Kuld hakkas sellel nädalal taastuma – untsihind tõusis 1,4 protsenti, 1304 dollarini. Hõbe kallines 1,7 protsenti, 16,66 dollarini untsist.

Koobaltiturul mõne aasta pärast suur defitsiit

Elektriautode populaarsuse kasv võib tekitada koobaltiturul pärast 2020. aastat suure defitsiidi, ütlevad analüütikud ja kaevandusfirmad, vahendab Reuters.

Koobaltiturul on võtmetähtsusega just Aafrika kaevandused, kus toodetakse suurem osa metallist. Näiteks Kongo Demokraatlik vabariik toodab maailma koobaltist kaks kolmandikku. Peamiselt on metall vasekaevanduste kõrvalsaadus.

Arvatakse, et Kongo pakkumine saabki olema turul järgnevatel aastatel võtmetähtsusega. Riigiga on seotud aga suured poliitilised riskid, mis võivad turgu märkimisväärselt mõjutada.

Nõudlus elektriautode järele võib koobaltiturul tekitada juba 2022. aastaks defitsiidi, ütles Benchmark Mineral Intelligence’i analüütik Caspar Rawles.

UBS teatas, et nõudlus ja pakkumine olid 2017. aastal tasakaalus – mõlemat oli umbes 100 000 tonni. Pank prognoosib, et järgnevatel aastatel on turg ülejäägis, aga olukord muutub 2020ndate keskpaigas.

Koobalti hinnad on viimase paari aasta jooksul järsult tõusnud. Londoni metallibörsi maksab koobalti tonn juba 90 000 dollarit, veel 2016. aasta veebruaris maksis tonn 22 000 dollarit.

Nafta hind hakkas langema

Nafta hakkas sellel nädalal odavnema, sest kasvavad ootused, et OPEC leevendab tootmispiiranguid, kirjutab Wall Street Journal.

Venemaa energiaminister Aleksandr Novak teatas neljapäeval, et Venemaa ja teised suurtootjad kaaluvad järgmisel kuul peetaval OPECi kohtumisel tootmispiirangute leevendamist. Kohtumine toimub Viinis ning seal arutatakse detsembris aeguvat tootmise vähendamise kokkulepet.

Brenti toornafta odavnes nädalaga 3,2 protsenti ja WTI kukkus 3,1 protsenti. Kummagi barrel maksis reede õhtuks vastavalt 77,13 ja 69,37 dollarit. Bensiini maailmaturu hind langes aga vaid 0,1 protsenti, 770 dollarini tonnist.

OPECi tootjad, teiste seas ka Venemaa, on nafta tootmist alates 2017. aastast vähendanud. Nüüd, kus nafta hind ligineb 80 dollarile barrelist, on kerkinud küsimus, kas piiranguid on veel tarvis. Ootus, et turule jõuab rohkem naftat, on hinna kukkuma pannud.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

MARMITON AS otsib TOOTMISJUHTI

Tammiste Personalibüroo OÜ

26. august 2018

Teabevara