Tööstushariduskeskus hakkab õpetama robotioperaatoreid ja tööstusinformaatikuid

Tööstusrobot Tallinna Tööstushariduskeskuses.
Tööstusrobot Tallinna Tööstushariduskeskuses.

Tallinna Tööstushariduskeskus käivitab sügisel kaks täiesti uut eriala - robotioperaator ja tööstusinformaatik. Lisaks käivitatakse robotitehniku 5. taseme jätkuõpe.

"Meil on tulemas uued erialad - robotioperaator, robotitehnik ja tööstusinformaatik. Tõsi küll, robotitehnik on meil kogu aeg olnud, aga nüüd vastab see kutsestandardile, mida varem ei olnud," ütles kooli mehaanika-, elektroonika- ja IT valdkondade juhataja Eduard Brindfeldt tööstusuudised.ee-le.

Brindfeldt selgitas, et tänapäeva tööstuses on erinevaid roboteid - nii tööpinki teenindavad robotid, värvirobotid, keevitusrobotid, aga ka mõõterobotid - ning roboteid tuleb ka pidevalt juurde. "Aga see robot ei ole veel nii tark, et ta end ise hooldab, kalibreerib ja tööle paneb. Selleks on vaja operaatorit, kes lisaks tehnoloogilistele protsessidele tunneks ka robotit," selgitas Brindfeldt ja lisas, et kui inimene on näiteks keevitusroboti operaator, peaks ta tundma ka keevitustehnoloogiat ja väga heal tasemel ka robootikat. "Selliseid mehi on vaja, roboteid tuleb juurde ja see kõik ei ole enam mingi uudis. Sellist eriala varem ei olnud."

Kutsestandard töötati välja viimase kahe aasta jooksul koostöös Kutsekojaga. "Tegime kaks kutsestandardit - robotioperaatori 4. tase ja robotitehniku 5. tase. Robotitehniku 5. tase on aste kõrgem - tema häälestab robootikasüsteemi. Kui ettevõttes on näiteks mitu robotit, siis ta tegeleb nende omavahelise tööga. 5. tase tähendab seda, et tegemist on jätkuõppega ja see omakorda tähendab, et sul peab olema ka mehhatroonika haridus," jätkas Brindfeldt.

Nii robotioperaatori kui robotitehniku erialade õppekavade kestvus on kolm ja kaks aastat, vastavalt sellele, kas õpilane tuleb põhikoolist või gümnaasiumist. "Kui tahad 5. taset juurde, siis tuleb üks aasta lisaks õppida. Ehk 4. tase tähendabki õppekava pikkusega kolm ja kaks aastat," täpsustas ta. Vastuvõtt mõlemale erialale toimub nii eesti kui vene keeles.

Esimene tööstusinformaatikute koolitaja

Teine uus eriala on tööstusinformaatika. "Oleme Eesti üks suuremaid IT-koolitajaid - ilmselt Polütehnikum on vaid suurem ja meie oleme kohe teised. Meil on kogu aeg olnud sellised erialad nagu tarkvara arendamine ja logistika IT. Aga kuna käimas on sellised protsessid nagu tööstuse digitaliseerimine ja kõik sinna juurde kuuluv, siis vaja on selliseid IT-spetsialiste, kes saavad ka tootmises toimuvast aru. Ehk nad tegelevad tööstuslike infovõrkudega, erinevate tööstuse andmehalduse programmidega jne. Neid inimesi tegelikult kuskil praegu ei koolitata," selgitas Brindfeldt, miks otsustas tööstushariduskeskus just seda eriala õpetama hakata. "Meil tuli mõte, et hakkame tegelema tööstusinformaatikaga, kus pool on üldist informaatikat ja ülejäänu keskendub otseselt tööstusele."

Ka tööstusinformaatika grupid hakkavad olema nii eesti- kui venekeelesed ning sellele erialale on plaanis vastu võtta kokku 70 õpilast.

Metallitööstuses õppijatest puudus

Eduard Brindfeldti sõnul on metallivaldkond õppurite osas probleemne. "Eestis on metalliõpe kukkunud viimase kolme aastaga umbes 60-70 protsenti. Näiteks CNC-pingi operaatori vastuvõtt oli kolm aastat tagasi 80 inimest gümnaasiumi baasil, kuid praegu on see 20. Küsimus ei ole selles, et selle eriala inimesi ei ole vaja. Kui vaatame kasvõi töökuulutusi, siis näha on, et nõudlust on piisavalt," rääkis ta ja lisas, et metallivaldkonna probleemide taga on mitu põhjust. 

"Üks ongi terviknägemus tööstusharidusest - metallitöö ei ole ju paljude jaoks selline tänapäeva inimese töö," sõnas Brindfeldt ja lisas, et ka lapsevanemate hulgas on endiselt palju eelarvamusi. "Kui lapsevanemad meie koolis käivad, siis paljud teevad suured silmad, et pole võimalik, et kutsekoolis on selline tehnoloogia. Arvatakse, et kutsekoolis peaks olema suur haamer ja lihtsad tööriistad ning sellega seal ainult tegeletaksegi."

Brindfeldt rõhutas, et tänapäeva tööstus vajab tarku inimesi, kuid endiselt levib arusaam, et kui ei õpi, tuleb kutsekasse minna. "See võib muutuda põlvkondadega. Selge on see, et jõgi voolab ikka sinna, kus on säng olemas ehk vesi voolab sinna, kuhu on lihtsam. Kutseõppes on vaja füüsikat, matemaatikad, kolmemõõtmelist mõtlemist jne, aga kui seda pole ja selleni jõudmiseks tuleb läbida palju keerulisem tee, siis milleks?"

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Teabevara