Autor: Tööstusuudised.ee • 23. aprill 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kolmapäeval, 25. aprillil kell 17.30 tutvustavad Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) õppejõud ning vilistlased uuenenud magistrierialasid, milles õppimine on tasuta. Ülikooli aulas toimuvale infoõhtule on oodatud nii TTÜ kui teiste kõrgkoolide tudengid ja varasemate aastate lõpetajad. Muuhulgas räägitakse vastuvõtutingimustest ning õppekorraldusest – info selle kohta on eriti oluline neile, kel ülikoolilõpetamine jääb aastate taha.

Üritusel osalemiseks palun end registreerida siin.

TTÜ magistriõppe erialad on leitavad siit.

Volli sõnul on koostöös tööandjatega uuendatud kõiki magistrikavasid. „Julgen kindlalt väita, nii häid magistrikavasid pole TTÜ-l varem olnud,“ kinnitab Voll.

Volli sõnul võivad magistriõppesse asuda nii TTÜ kui ka teiste koolide bakalaureusekraadi, rakenduskõrghariduse või kutsekõrghariduse lõpetajad. „Väga oodatud on õppima nii need, kes soovivad end juba õpitud erialal täiendada kui ka need, kes soovivad teha erialast kannapööret,“ viitab Voll ka võimalusele õppida midagi täiesti uut.

Magistriõppe infoõhtul saab teavet kõigi nelja teaduskonna – inseneri-, loodus-, infotehnoloogia- ja majandusteaduskonna – kohta nii õppejõududelt, praegustelt magistrantidelt kui ka ülikooli vilistlastelt.

Sel aastal 100. juubelit tähistav TTÜ ootab oma ridadesse andekaid ning töökaid magistrante, valikus on 44 uuenenud õppekava.

Dokumentide vastuvõtt kestab 25. juunist kuni 4. juulini. Magistriõppesse saab kandideerida kas bakalaureusekraadi, rakenduskõrghariduse või kutsekõrghariduse baasilt.

Järgneval viiel magistrierialadel on õppimine tasuta, lisaks saab taotleda ka stipendiume

Energiamuundus- ja juhtimissüsteemid. Tänu tehnoloogia arengule, elektri hajatootmisele ja taastuvenergia kasutuselevõtule on energeetikas tekkimas tarkvõrgud, mis ühendavad endas elektri ja infotehnoloogia ning muudavad kogu energiamaailma üheks tervikuks.

Energiamuunduse ja juhtimise laiapõhjaline õppekava ühendab teadmised energia- ja mehhaanilistest, tööstus- ning olmesüsteemidest, elektrotehnikast ja elektroonikast, automatiseerimisest ning ITst. Käsitleme elektritarbimist energeetikas, tööstuses, transpordis, avalikus ruumis ja hoonetes. Samuti vaatleme elektri muundamist liikumiseks, soojuseks, valguseks ning uurime vastavaid tehnoloogilisi lahendusi. Lisaks õpid tundma elektrimasinaid, - ajameid ja muundureid. Need on tööstus- ja hooneautomaatika, robotite, elektertranspordi ning olmetehnika loomulik osa, ning tagavad energiamuunduse juhtimise ja energia tõhusa kasutamise.

Osad loengud toimuvad inglise keeles, näiteks kohustuslik erikursus jõuelektroonikast. Valikainetena saab inglise keeles õppida robotite ja masinate dünaamikat, elektertransporti ning mehhatroonikasüsteemide modelleerimist ja juhtimist.

Riiklike õppetoetuste kõrval on võimalik saada ka ettevõtete poolt välja pandud stipendiume (Eesti Energia, ABB, Harju Elekter, Elering jne). Õppida ja praktikat sooritada saab ka välismaal. Meil on topeltkraadilepingud Saksamaa kõrgkoolidega, mis tähendab, et võid saada nii TTÜ kui Saksamaa ülikooli lõputunnistuse.

Pärast magistriõppe lõpetamist oled oodatud elektroenergeetika, elektroonika, elektrotehnika, mehhatroonika, masinaehituse, automaatikaga tegelevatesse ettevõtetesse või mujale töötleva tööstuse ettevõtetesse juhiks või inseneriks. Meie lõpetajatest saavad ka elektriala ettevõtetes töötavad projekteerijad, planeerijad või elektrisüsteemide hooldust korraldavad käidujuhid. Võid tööle asuda elektri-, elektroonika- ja robootikasüsteemide arendajana, valgustite ja valgustuse valdkonnas, automaatikainsenerina või hoopis tootmisliinide insenerina erinevates töötleva tööstuse ettevõtetes.

Hooned ja rajatised. Ehitus on majandusharu, kus insenerimõte ja –ettevalmistus omavad eriti olulist tähendust. Laiapõhjaliste teadmiste ja praktilise ettevalmistusega insener on suuteline leidma lahendusi ka ebastandardsetes olukordades, mis sageli iseloomustavad tänapäevaste keerukate ehitusprotsesside kulgemist. Õppekaval on võimalik valida seitsme peaeriala vahel.

Õppetöös kasutame tipptasemel simulatsioonitarkvarasid, laboreid ja katsemajasid – need kõik on TTÜ linnakus.

Tudengid saavad kandideerida mitmetele ehitusfirmade ja eraisikute nimelistele stipendiumitele. Välisõpingutest ja -praktikast huvitatutel on võimalus õppida vahetustudengina Rootsis, Saksamaal ja Hollandis ning leida kontakte praktika sooritamiseks välisriikides. 

Keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia. Elame ajastul, mil keskkonnakaitse on põletav teema. Kuidas balansseerida sellel piiril, et loodus oleks kaitstud, teadus arendatud, ühiskond rahul ja elu kõikidele ohutu? Kui sul on soov anda oma panus keskkonnakaitsesse ning lahendada olemasolevaid probleeme uusimate tehnoloogiatega, siis oled meie õppekava valides õigel teel.

Ootame õppima TTÜ ja teiste Eesti ülikoolide tehnika- või loodusteaduste valdkonna bakalaureusekavade lõpetajaid. Eriala tugevus seisneb keskkonnakaitse tehnoloogia ja keemiainseneriteaduse tihedas seoses.

Saad teadmisi ja oskusi, mis hõlmavad nii keemilis-tehnoloogilisi protsesse kui ka keskkonnakaitse tehnoloogias kasutatavate protsesside eripära. Saad head baasteadmised keskkonna-, orgaanilisest ja anorgaanilisest keemiast.

Olulisteks erialaaineteks on näiteks keskkonnasaaste, -analüüs ja –seire; keskkonnapoliitika, keskkonnatehnoloogia eriprotsessid; orgaanilise keemia materjalid ja tehnoloogiad; anorgaaniliste materjalide keemia ja tehnoloogia; leviprotsessid keemiatehnoloogias ja keskkonnas.

Õppekavas on üks kohustuslik ingliskeelne õppeaine ning lisaks saab valida veel nelja ingliskeelset õppeainet.

Erialal on unikaalne koht loodus- ja tehnikateaduste piiril - saadud teadmised võimaldavad edukalt töötada erinevates teadus- ja majandusvaldkondades. Juba õppimise ajal on paljud üliõpilased leidnud endale perspektiivse, erialaga seotud töökoha, kus läbitakse ka tööstuspraktika.

Meie lõpetajad leiavad tööd hinnatud spetsialistidena (teadushuvilisemad saavad jätkata õpinguid doktoriõppes nii Eestis kui välismaal). Nii võibki meie vilistlasi leida keskkonnaministeeriumist, keskkonnauuringute keskusest ning valdade ja maakondade keskkonnaametitest, uurimisinstituutidest, projekteerimis- ja konsultatsioonifirmadest, erinevatest keemia-, toiduainetetööstuse ja energiatootmise ettevõtetest (näiteks Akzo Nobel Baltics AS, AS Viru Keemia Grupp, AS Tallinna Vesi, AS Eesti Energia, Sweco Projekt AS).

Nagu kinnitab Eesti Energia arendusjuhist vilistlane Indrek Aarna, on keemiainseneri amet ühelt poolt üks kõige keerulisem ja samas ka üks kõige vaheldusrikkam amet. See hõlmab matemaatikat, füüsikat, materjaliteadust, IT, bioloogiat, teisi tehnikateadusi ja ka majandusteadust. "Keemiainsenere on meie ühiskonda vaja täna ja ka tulevikus," lisab ta.

Energiatehnoloogia ja soojusenergeetika. Meie kliimas on normaalseks elutegevuseks vaja soojus- ja elektrienergiat. See eriala annab kõik vajalikud alus- ja inseneriteadmised nii elektrijaamade, soojusvarustussüsteemide kui energiat kasutatavate seadmete töö kohta.

Õppekava on seotud nii energia tootmisega (kütused, katlad, põlemine, termiline oksüdatsioon, sh nii taastuv- kui ka põlevkivienergeetika) kui ka jaotamisega (kaugküttevõrgud, soojusvahetid ja tööstusettevõtete soojustarve). Eriala toetub termiliste protsesside füüsikaliste ja keemiliste seaduspärasuste tundmisele. Käsitleme ka energeetikavaldkonna uusi suundi – kaugjahutus, biogaas ja biometaan.

Energeetika puhul tuleb arvestada ka selle eripärase positsiooniga majandusstruktuuris: andes elektri- ja soojusenergia näol vajaliku sisendi teistele majandusharudele (ning kogu ühiskonnale), on energeetika tootmismahud seotud majanduse energiamahukusega ning energiavajaduse dünaamikaga, sh sõltuvalt majandustsüklist.

Saad ülevaate soojuselektrijaama tehnoloogiatest, protsessidest, seadmetest ja soojusskeemidest ning teadmised tööstustorustike ja kaugküttevõrkude ja energiakadude kohta. Sulle saavad tuttavaks katlad ja katlamajade soojusskeemid, põletite konstruktsioonid ning kütteturba ja puiduhakke põletamise tehnoloogiad. Ülevaate saad soojuse ja elektrienergia tootmise keskkonnamõjudest ja saastumisprobleemidest ning strateegilise arengu probleemidest energiasüsteemis. Põhjalikumalt õpid tundma põlevkivi: selle termilise töötlemise tehnoloogiad, õpid ette valmistama kütuseid ja korraldama laomajandust. Lisaks saad ülevaate riikide energiapoliitikast ning põhiteadmised energiatootmise efektiivsusest ja hinnapoliitikast ning taastuvenergiaallikate kasutusvõimalustest.

Õppekaval on ka partnerülikoolid Saksamaal, Portugalis ja Tšehhimaal, kuhu saab minna vahetusõpingutele.

Erialale sisseastujal on võimalik taotleda erialastipendiumit.

Soojusenergeetikainsenerid töötavad soojuse elektrienergiaks muundamise, soojusallikate energiakasutuse, kütuste ning kütusemajanduse alal ning töötavad soojusenergeetika seadmete, soojus- ja gaasivõrkude ning -süsteemide projekteerimise, ehitamise ning käitamisega. Soojusenergeetikainsener hoiab käigus ja optimeerib olemasolevaid tehnoloogiaid, rakendab uusi teadmisi ja tehnoloogiaid ning toetab tehnoloogiasiiret.

Tööpuudust ja igavust karta pole. Töökohti jagub üle terve Eesti ja tegutsetakse ka Baltikumis ning Põhjamaades, ees ootavad huvitavad ja suured väljakutsed. Valdkonnas on suur spetsialistide puudus ja pea kõik vilistlased töötavad erialasel kohal ning palgad on oluliselt üle Eesti keskmise.

Tootearendus ja tootmistehnika. Kas sul on tulnud ette olukordi, kus hoiad käes mõnda kasutajavaenulikult tehtud asjakest ning juurdled, kui palju paremini oleks võinud seda toodet konstrueerida? Samuti tead, et tööstuse tulevik on automatiseerimine ning soov selles innovatsioonis kaasa lüüa paneb sul silmad särama?

Kui jah, siis ootame sind edasi õppima tootearenduse ja tootmistehnika magistrikavale. Läbid järgmised olulised erialaained, mis loovad sulle tugeva vundamendi: optimeerimismeetodid, X- keskne projekteerimine, tootmistehnoloogiad, tootmise planeerimine ja juhtimine, raalintegreeritud tootmine, materjalitehnika, kvaliteedijuhtimine, mehhatroonikasüsteemid, tööstusautomaatika ja elektriajamid.

Peaerialasid on kaks, mõlemal saab õppida nii statsionaarses kui kaugõppes: tootearendus ning tootmistehnika ja robootika. Osad õppeained on inglise keeles, sest sellel õppekaval on partnerülikoolid Soomes, Itaalias ja Hispaanias, kuhu saab minna vahetusõpingutele. Lisaks on võimalik spetsialiseeruda laevaehituse peaerialale. Laevaehituse magistriõpe toimub Tallinna Tehnikaülikooli ja Aalto Ülikooli vahel sõlmitud lepingu kohaselt Soomes Aalto Ülikoolis inglise keeles.