- ST
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
OSA 2: Digitaliseerimise ekspert murrab müüte
Üsna levinud on arvamus, et digitaliseerimise põhiline eesmärk on juurutada ettevõttes uusimaid tehnoloogiaid ja tarkvaralahendusi. Samuti usutakse, et digitaliseerimise tulemusena kaovad ära inimeste töökohad ja kogu töö teevad ära masinad. Rahvusvahelised uuringud neid uskumusi aga ei kinnita, kirjutab Columbus Eesti digitaliseerimise ekspert Indrek Sabul.
Edu võtmeks ei ole mitte uusimad tehnoloogiad, vaid arenguplaan
2015. aastal viisid MIT Sloan Management ja Deloitte läbi ühise uuringu, milles osales üle 4800 ettevõtte juhi üle maailma.
Uuringu tulemus oli ühene: digitaliseerimise eduteguriks ei ole mitte tehnoloogia, vaid selle juurutamise strateegia. Edukateks digitaliseerijateks ei ole ettevõtted, kellel on teistest rohkem uusi tehnoloogilisi lahendusi ja tarkvarasid, vaid hoopis need, kes on suutnud digitaalse innovatsiooni, kui mõtteviisi, integreerida oma organisatsiooni kultuuri lahutamatuks osaks. Kellel on võrdselt nii digitaalset- kui ka juhtimise ja eestvedamise võimekust.
Uuring toob välja selge seose - digitaalselt kõrgel tasemel olevatest ettevõtetest tervelt 81% omavad digitaalse arengu plaani. Samas madala digitaliseerituse tasemega ettevõtetest oli see plaan olemas vaid 15% ettevõtetest.
Digitaliseerimise käsiraamatus "Leading Digital" toovad autorid välja, et ettevõtted, kes on oma digitaliseerimisel lähtunud süstemaatilisest ja plaanipärasest arengust, on tervelt 37% kasumlikumad kui ettevõtted, kes sihipäratult ja ilma kindla plaanita investeerivad uutesse lahendustesse.
Seega võime väita, et tehnoloogia ja tarkvaralahendused on küll digitaliseerimisel väga olulised komponendid, kuid kui neid ei kasutata plaanipäraselt ja äriliselt põhjendatult, siis ei ole kuigi tõenäoline, et tehtud investeeringud ennast ära tasuvad.
Töökohad säilivad, efektiivsus kahekordistub
Samuti ei leia kinnitust väide, justkui kaotaks digitaliseerimine ära enamiku töökohtadest. McKinsey uuring toob välja, et kuigi osaliselt on võimalik automatiseerida kuni 51% erinevatest ettevõtluses tehtavatest tegevustest, siis täielikult on võimalik ära kaotada vaid kuni 5% töökohtadest. See tähendab, et digitaliseerimisega on võimalik muuta ettevõtte vähemalt 50% efektiivsemaks ehk teha samade ressurssidega kaks korda rohkem.
Kujutagem ette, kui kasvõi kümnendik Eesti ettevõtetest suudaks läbi protsesside automatiseerimise ja digitaalse innovatsiooni parandada oma kasumlikkust ka ainult 10% võrra, siis milline oleks selle väärtuse kasvu rahaline vääring? Ja milline oleks selle arengu mõju Eesti SKT-le?
Kliendikogemus on võtmeküsimus
Pealegi, Capgemini värske analüüsi kohaselt on 81% nõus rohkem maksma, kui nad saavad vastu parema kliendikogemuse. Ning kliendikogemuse võimendamine ja klientidele lisaväärtuse loomine on üks digitaliseerimise neljast peamisest eesmärgist.
Tegu on teise osaga artiklite sarjast "Digitaliseerimise ekspert murrab müüte". Esimese osaga saate tutvuda siin ning hoidke pilk peal sari jätkub!
Seotud lood
"Las teised teevad - meie äri edeneb ju ilma digitaliseerimata ka." Nii kõlab vaid üks vastuargument, mida ettevõtjad kasutavad selleks, et põhjendada digitaliseerimise edasilükkamist, selgitab Columbus Eesti digiekspert Indrek Sabul.
Paljud digitaliseerimise projektid ebaõnnestuvad vaatamata sellele, et kasutusele on võetud hulgaliselt uusi digilahendusi nagu e-pood, mobiilsed rakendused või vahetatud välja kogu serveripark, kirjutab Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Indrek Sabul.
Digitaliseerimisest on liikvel mitmeid müüte, mis levivad nii ajakirjanduse kaudu, kui ka inimeselt inimesele. On oht, et ajapikku muutuvad need meie jaoks valetõdedeks, mida me usume ja mille järgi ka tegutseme, kirjutab Columbus Eesti digitaliseerimise ekspert Indrek Sabul.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
ISO 14001, ISO 9001, ISO 45001
3
4
Ettevõte plaanib tehast laiendada
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
ISO 14001, ISO 9001, ISO 45001
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele