- ST
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
OSA 1: Digitaliseerimise ekspert murrab müüte
Digitaliseerimisest on liikvel mitmeid müüte, mis levivad nii ajakirjanduse kaudu, kui ka inimeselt inimesele. On oht, et ajapikku muutuvad need meie jaoks valetõdedeks, mida me usume ja mille järgi ka tegutseme, kirjutab Columbus Eesti digitaliseerimise ekspert Indrek Sabul.
Kui aga meie usutud "tõde" on tegelikult vale, siis on tõenäoline, et ka meie käitumine selle "tõe" saavutamiseks on vale.
Seepärast püüamegi järgnevate nädalate jooksul oma artiklite sarjas murda mõningaid enimlevinud digitaliseerimisega seotud müüte nagu:
Digitaliseerimine on ühekordne ja eraldiseisev projekt kulude kokkuhoiuks.Digitaliseerimine tähendab uue tehnoloogia kasutuselevõttu ja töötajate vähendamistDigitaliseerimine tähendab peamiselt e-turundust, e-kaubandust ja teisi e-teenuseid.Digitaliseerimine on riskantne ja kallis - tasub oodata ja teistelt õppida
Digitaliseerimine on ühekordne ja eraldiseisev projekt kulude kokkuhoiuks
Tänu digitaliseerimise populaarsusele on paljudes ettevõtetes kindlasti kõlanud üleskutse: "On aeg hakata digitaliseerima - moodustame vastava töörühma ja teeme ära!". Esmapilgul on üleskutse ju õige ja üllas. Tõepoolest, kõik senised uuringud näitavad, et digitaliseerimisega tuleks alustada kohe ja see loob uusi võimalusi äri kasvatamisel, kuid kas on siiski võimalik digitaliseerimist lihtsalt "ära teha"?
Selliste üleskutsete taga on arusaam, et digitaliseerimine on projekt, millel on algus ja lõpp ning mille tulemused selguvad kohe pärast projekti lõppu. Reaalsus on aga paraku teistsugune. Digitaliseerimine ei ole projekt - veel vähem tarkvaraprojekt. Digitaliseerimine on kogu ettevõtet hõlmav innovatsiooni- ja muutuste juhtimise mõttelaad, mis peab olema ettevõttes pidevalt fookuses igal tasandil alustades tipust. Tippjuhtkonna eestvedamisel vormitakse innovatsiooni-meelsed meeskonnad, kes väsimatult kannavad digitaalsust ja uuendusmeelsust edasi kõikidesse organisatsiooni väärtusahela osadesse, funktsioonidesse ja protsessidesse. Digitaliseerimine on pidev protsess, mis peab saama osaks ettevõtte kultuurist. Ainult siis on võimalik sellest tõelist kasu välja võtta.
Digitaliseerimise eesmärk ei ole kulude kokkuhoid
Vastupidiselt levinud arvamusele ei ole digitaliseerimise põhieesmärk kulude kokkuhoid. Teame ju kõik aforismi: "Ära karda suuri kulusid, vaid väikeseid tulusid". On ju ettevõtluse eesmärk ikkagi teenida raha ja raha maksavad ettevõtjatele kliendid. Seega, mida suuremat väärtust me klientidele pakkuda suudame - seda rohkem on nad nõus meile selle eest maksma.
Loomulikult on ka kuluefektiivsus väga oluline. Olen siiski veendumusel, et enamikel juhtudel peaks digitaliseerimise prioriteetsus olema suunatud kliendile ja sellele, kuidas me suudame suurendada kliendile pakutavat väärtust. Olgu selleks siis nende suurem lojaalsus läbi parema kliendikogemuse, ootusi ületavad lisaväärtusteenused, osalemine kliendi tarneahela kõrgemal positsioonil läbi suurema lisandväärtusega toodete-teenuste või muu faktor, mis võimendab meie konkurentsieelist ja suurendab klientidelt tulevat rahavoogu. Alles seejärel võiksime saavutatut optimeerima hakata ja nautida kokkuhoiust saadud lisakasumit.
Kasu? Ei. Topeltkasu!
Ja jõudsimegi asja tuumani - digitaliseerimise abil saame luua topeltkasu. Esmalt uus rahavoog läbi kliendile pakutava täiendava lisandväärtuse ja seejärel lisakasum optimeeritud protsesside kulusäästlikkuse arvelt.
Hetkel kuum
Nüüd küsite - aga kuidas seda siis saavutada? Kirjapanduna on see ju imelihtne. Aga päriselus?
Vastaksin sellele nii, et päriselus on kõik need asjad lihtsad, mida me oskame teha. Mõne jaoks on lihtne isegi kosmoserakette ehitada.
Digitaliseerimise puhul on oma oskuste arendamiseks ja lihvimiseks otstarbekas ära kasutada selle ala ekspertide teadmisi ja kogemusi. Maailmas ja ka Eestis on läbi viidud palju erinevaid uuringuid ja teostatud erinevaid digitaliseerimise projekte, mis kokku annavad päris hea pagasi parimatest praktikatest, et muuta digitaliseerimine ja innovatsioon oma ettevõttekultuuri lahutamatuks osaks.
Tegu on esimese osaga artiklite sarjast „Digitaliseerimise ekspert murrab müüte“. Järgnevate nädalate jooksul saab tööstusuudised.ee digitaliseerimise teemalehel lugeda uusi osasid.
Seotud lood
"Las teised teevad - meie äri edeneb ju ilma digitaliseerimata ka." Nii kõlab vaid üks vastuargument, mida ettevõtjad kasutavad selleks, et põhjendada digitaliseerimise edasilükkamist, selgitab Columbus Eesti digiekspert Indrek Sabul.
Paljud digitaliseerimise projektid ebaõnnestuvad vaatamata sellele, et kasutusele on võetud hulgaliselt uusi digilahendusi nagu e-pood, mobiilsed rakendused või vahetatud välja kogu serveripark, kirjutab Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Indrek Sabul.
Üsna levinud on arvamus, et digitaliseerimise põhiline eesmärk on juurutada ettevõttes uusimaid tehnoloogiaid ja tarkvaralahendusi. Samuti usutakse, et digitaliseerimise tulemusena kaovad ära inimeste töökohad ja kogu töö teevad ära masinad. Rahvusvahelised uuringud neid uskumusi aga ei kinnita, kirjutab Columbus Eesti digitaliseerimise ekspert Indrek Sabul.
Töökinnas ei kaitse käsi üksnes mustuse ja kriimustuste eest. Tegu on isikukaitsevahendiga, mis peab vastama konkreetse tööga kaasnevatele riskidele, kuid võimaldama samal ajal töötajal oma ülesandeid mugavalt ja täpselt täita. Just kaitse ja kasutusmugavuse seosest sõltub palju see, kas kinnas päriselt ka enda eesmärki täidab.
Enimloetud
2
4
Viimased uudised
Kebja: Eestisse mahuks 1–2 suurt andmekeskust
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele