24. märts 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Metsaomanikud kardavad, et 2021-2030 aastateks koostatavas kavas võidakse raiemahtusid oluliselt vähendada ja omanike õigusi piirata. Mõni keskkonnaaktivist on isegi välja pakkunud raiemahtude kahekordse vähendamise.

Äripäeva raadiosaates „Metsamajanduse hooandja“ ütles puidutööstuse Timber juhatuse liige Toivo Asmer, et oluliste piirangute seadmine võib Eesti majandusele pidurit panna. Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp aga loodab, et osapooled jõuavad tasakaalustatud lahenduseni. 

Asmer nentis, et debattidel on räägitud ka raiemahtude kahekordsest vähendamisest, mis võib Eesti majandusele palju probleeme tekitada. „Praegu on raiemahud 11-12 miljonit tihumeetrit. Nüüd räägitakse kuuest miljonist,“ nentis Asmer. „Metsandussektor on väga tähtis ja moodustab kolmandiku Eesti SKP-st.“

Lamp rõhutas, et raiemahtude kohta pole otsust tehtud ja enne seda tuleb ühiskonna vajadused kaardistada. „Selleni jõuame alles teises etapis. Looduskaitse poole pealt ei esita keegi radikaalseid nõudmisi. Jah, on tehtud ettepanek mahtusid poole võrra vähendada, aga see selgub alles vajaduste kaardistamisel,“ rääkis Lamp ja lisas, et keskkonnakaitsjad ei pea lageraiet üdini halvaks.

Asmer rõhutas, et juba praegu on puidutöösturitel palju küsimusi ning nad tahavad teada, mis saama hakkab. „Kui toormega midagi juhtub, siis ei ole mõtet rääkida ka investeeringutest,“ nentis Asmer. „Mis saab siis, kui puitu ei jätku? Kas tootmine pannakse seisma? Sellele küsimusele peab olema selge vastus.“

Loe pikemalt Äripäevast. 

Autor: Aivar Hundimägi, Äripäev Mait Kraun, kaasautor