23. märts 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Suurem osa baasmetallidest hakkas Londoni metallibörsil reede hommikul odavnema, sest USA president Donald Trump teatas, et kehtestab 50 miljardi dollari ulatuses Hiina kaupadele imporditariifid. Investorid kardavad, et kaubandussõda võib nüüd eskaleeruda ning see mõjutaks märkimisväärselt ka metalliturge.

Eelkõige kardavad investorid, et kaubandussõda aeglustab maailmamajanduse kasvu, millest metallid väga suuresti sõltuvad. Nädala lõikes olid suurimate langejate seas nikkel (-4,2 protsenti) ja vask (-3,5 protsenti).

Plusspoolel olid sellel nädalal ainult väärismetallid. Kuld tõusis 1,6 protsenti ja hõbe lisas 0,4 protsenti. Kummagi untsihind on vastavalt 1340 and 16,52 dollarit. Tõusu põhjuseks võib pidada ebakindluse kasvu ning aktsiaturgude järsku langust, mille põhjustas just Trumpi otsus Hiinale mahukad tariifid kehtestada.

Ka nafta ja bensiin kallinesid, sest OPEC tahab tootmiskärbete lepet pikendada ning dollar odavneb.

Rio Tinto: rauamaagi turg on hästi tasakaalus

Rio Tinto teatas nädala lõpus, et globaalne rauamaagi turg peaks kuni 2019. aastani tasakaalus püsima, vaatamata sellele, et Hiina terasenõudluse kasv aeglustub.

„Ma arvan, et rauamaagi turg on päris hästi tasakaalus. Me ei näe märkimisväärselt muutusi pakkumises ja nõudluses kuni 2019. aasta lõpuni,“ ütles Rio Tinto rauamaagi üksuse juht Chris Salisbury.

Rio on maailma suuruselt teine rauamaagi kaevandaja. Ettevõte ootab, et tooraine järele saab olema tugev nõudlus. Paremini peaks minema kõrgema kvaliteediga rauamaagil, sest Hiina terasetootjad otsivad viise, kuidas produktiivsust tõsta ja emissioone vähendada.

Kõrgema kvaliteediga rauamaak võimaldab iga töödeldud tonni kohta rohkem terast toota. See võimaldab emissioone alandada.

Vasetootmine hakkab jõuliselt suurenema

Globaalne vasetootmine peaks järgmise kümnendi jooksul järsult kasvama, sest hinnad tõusevad ning elektriautodega seotud nõudlus saab olema suur, kirjutab mining.com.

Uuringufirma BMI Researchi analüütikud prognoosivad, et ajaperioodil 2018-2027 kasvab vasetootmine keskmiselt 3,6 protsenti aastas. Põhjuseks on suurte projektide käivitamine, mis asuvad peamiselt Peruus ja Austraalias.

Selle tõttu peaks globaalne vasetootmine kasvama 2027. aastaks 28 miljoni tonnini. Praegu toodetakse 20,4 miljonit tonni vaske aastas.

Tšiili, mis on tööstusmetalli suurim tootja, plaanib 2018. aastal tootmist uuesti suurendama hakata. Mullu langes riigi toodang 4 protsenti, sest kaevandustes toimusid ulatuslikud streigid ning tegevus oli häiritud.

Nädala lõikes langes vase hind 3,5 protsenti, 6669 dollarini tonnist.

Elektriautodega seotud nõudlus kasvab

BMI prognoosib, et Hiina toodang tõuseb 2027. aastaks 6,6 miljoni tonnini, praegu on see 5,4 miljonit tonni aastas. Sealne riigi kontrolli all olev kaevandaja Codelco laiendab oma tegevust.

BMI prognoose toetavad ka mitmed teised hiljutised uuringud, kus on välja toodud, et elektriautode sektor vajab tulevikus küllaltki palju vaske. Elektriauto ehitamiseks on vaja neli korda enam vaske kui tavalise auto puhul. Kui laadimisvõrk samuti arvesse võtta, siis tõuseb vahe viiekordseks.

Kui globaalselt vahetatakse 10 miljonit sisepõlemismootoriga autot elektriauto vastu, kasvab aastane vasenõudlus 100 000 tonni võrra. Agressiivsemate stsenaariumite kohaselt kasvab elektriautode aastane müük 2025. aastaks 25 miljoni ühikuni, mis tähendaks nõudlusele 300 000 tonnist lisa.

Teistest toorainetest odavnes tsink 0,8 protsenti ja tina kaotas 0,9 protsenti. Kummagi tonnihind oli reedeks vastavalt 3207 ja 20 865 dollarit. Nikkel odavnes 4,2 protsenti ja tonn maksab 13 039 dollarit.

Nafta hinnad ja bensiin kallinevad

Brenti toornafta kallines nädalaga 5,7 protsenti ja WTI lisas 5,1 protsenti. Kummagi barrel maksis reedeks vastavalt 69,04 ja 64,46 dollarit.

Rotterdami 95 bensiini tonnihind kasvas 4,7 protsenti, 618 dollarini. Diislikütuse hind tõusis 5 protsenti ja kerge kütteõli 5,1 protsenti. Kummagi tonn maksab vastavalt 608 ja 603 dollarit.

Neljapäeval langes nafta hind järsult, sest USA tootmine kasvab jätkuvalt ning investorid kartsid kaubandussõja eskaleerumist. Nimelt teatas Trump, et kehtestab 50 miljardi dollari ulatuses Hiina kaupadele tariifid. Nädala alguses läks naftal aga hästi, sest muret tekitas USA ning suurte naftatootjate Venezuela ja Iraani vahelised suhted.

Reedel on naftahinnad jälle kallinenud, sest Saudi Araabia naftaminister Khalid al-Falih teatas, et OPECi liikmed peavad organisatsiooniväliste riikidega suhtlema, et kärbetega ka 2019. aastal jätkata.

Autor: Nädal börsil