Mööblitootjate TOP: esimesed pääsesid üldisest langusest

Preabi juht Rauno Mikkor.
Preabi juht Rauno Mikkor.

Mööblitootjad on Eesti eksportivatest tööstussektoritest elaniku kohta neljandal kohal ning Euroopa lõikes teiste riikidega võrreldes kuuendal kohal. Seega on meie majanduse mõistes tegemist olulise tööstusharuga.

2016. aastal oli Eestis 736 mööblitootjat, neist 640-le oli see põhitegevusala. Kuigi viimase kolme aastaga on igal aastal lisandunud mööblisektorisse ligi 100 uut ettevõtet, on sektori summaarne käive erinevate muutuste tõttu pigem seiskunud. Mis tõi edu meie tublimatele?

Mööblitootjate TOPi esikoha hõivas tänavu pehme mööbli tootja Fleming AS: ettevõtte käive oli 21 miljonit ning ärikasum 3,6 miljonit eurot. “2016. aasta oli tervikuna kogu mööblitööstuse jaoks keeruline aasta üldise majanduskriisi tõttu. Flemingil läks siiski võrreldes teistega hästi,” tõdeb firma juhtkond majandusaasta aruandes. 2016. aastal töötas ettevõttes keskmiselt 457 töötajat, 2015. aastal oli töötajaid 452.

Teise koha omanik, puitdetailide tootja Preab ASi käive oli mullu 8,42 miljonit ning ärikasum 2,07 miljonit. Müügitulust moodustas omatoodangu müük 99% ning teenuste, ostukauba ja materjalide müük 1%. Omatoodangu müük kasvas aastaga ligikaudu 67%.

Heade tulemuste taga oli Preabi juhataja Rauno Mikkori sõnul otsus laieneda. Alates eelmise aasta kevadest tegutsetakse Pärnumaal kahes tootmisüksuses, varasemalt oli kasutusel vaid üks. Mitme tootmisüksuse kasutusele võtmine on taganud võimaluse olla tellimuste jaotamisel paindlikum ning seega toota suurema efektiivsusega.

Lisaks tehti suuremad investeeringud freespingi laadimise roboti projekteerimiseks ja kasutusele võtmiseks ning soetati ristsaag koos jääkmaterjali konveieriga.

Samuti on Preab mõnevõrra teises situatsioonis võrreldes suurema osa samasse valdkonda kuuluvate ettevõtetega, sest nende toodangust jõuab 95% USA turule.

“Meie peame hoidma silma peal hoopiski sellel osal maakerast – kui Ameerika kodanikul läheb hästi, siis on ka meil tellimusi ja võimalus ennast seeläbi proovile panna,” räägib Mikkor.

Tootmispinda juurde

2017. aastalt on Mikkori sõnul oodata plaanitud müügimahu suurenemist, sest kogu ettevõtte meeskonnaga on tehtud head tööd. Kasumi osas tuleb küll tõenäoliselt olla tagasihoidlikum, kuna sisendmaterjalide ning personalikulud on kujunenud plaanitust suuremaks.

Järgmisel aastal on plaanis kasutusele võtta mõlema tootmisüksuse hoonete laiendused, millega planeeritakse teenindada tulevikus vajadusel veel suuremaid mahtusid. Vastavalt vajadusele ollakse valmis suurendama ka töötajate arvu.

Mööblitootja edu sõltub ehitusturust

Metallmööblitootja Falkonet Metall OÜ jõudis oma 5,7 miljoni euro suuruse käibe ning 1,3miljonilise ärikasumiga edetabelis kolmandale kohale. Seejuures kasvas ettevõtte toodangu müük aastaga 16%.

Falkonet Metalli juhatuse liige Toomas Laan tõdeb, et heade tulemuste taga oli tubli meeskonna pikaajaline töö kliendisuhete loomisel ja arendamisel. “Positiivne mõju oli majanduskasvu taastumisel sihtturgudel. Meie toodang on tihedalt seotud ehitussektoriga – saame osa nii ehitusprotsessist endast kui ka lõpptoodangu sisustamisest. Seega kinnisvarainvesteeringute aktiivsus mõjutab meid ka kõige rohkem ning praegu võib öelda, et suund on ülespoole.”

2017. aastalt ootab ettevõte eelneva aastaga sarnaseid tulemusi. “Suudame müüki pisut kasvatada, kuid tööjõukulude ja tooraine hinnatõus hammustab tüki kasumlikkusest,” tõdeb Laan. Ta lisab, et märkimisväärseid investeeringuid praegu plaanis ei ole, aga investeeringud seadmepargi ja töökeskkonna parandamiseks on pidevad.
Falkonet Metalli mullusest müügitulust 80% andis eksport. Suurim ekspordi sihtriik oli jätkuvalt Soome, lisaks müüdi toodangut Rootsi, Norrasse, Suurbritanniasse, Leetu ja Lätti. Prognooside kohaselt võiks 2017. aastal suureneda müük ja turuosa Soomes ning Rootsis.

Hariduse alarahastamine pidurdab

Kokkuvõttes pidurdus sektori summarne käive 2015. aasta 536 miljonilt eurolt 2016. aasta kokkuvõtteks 500 miljonile eurole. MTÜ Eesti Mööblitootjate Liidu (EMTL) tegevdirektori Herkki Kitsingi sõnul on mõjuavaldajaid mitmeid, aga toob tähtsamatest välja muu hulgas maksumuudatused ja hariduse alarahastamise.

“Üldises plaanis sel aastal sektoris toimunud palgatõus sisuliselt ära nullitud erinevate igapäevaga seotud tarbimismaksude tõusuga, aga samas on kogu mööblitööstusele suunatud üldise hariduse alarahastamisega seotud otsused nii kutse- kui ka kõrghariduse suundades haridust tugevalt pärssivad. Kulusid kärbitakse otseselt riiklikul tasandil sealt, kuhu tuleks vahendeid pigem juurde leida ning järjest vähemaks jääb ka motiveeritud inimeste hulk, kes sooviksid sellisel kujul jätkata.”

Endise haridus- ja teadusministri Jürgen Ligi poolt mullu juulis kinnitatud määrus on uute kutseandmise piirhindade kinnitamisega andnud tugeva hoobi kutseandjatele haridusalase tegevuse koordineerimisse ning vähendanud pea poole võrra mööblitootjate liidule otseselt riigieelarvest eraldatavat summat.

Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna spetsialisti Tarmu Kurmi sõnul ei eraldata riigieelarvest kutseeksamite kompenseerimiseks senisest vähem raha. “Teisisõnu: vastav eelarve ei ole vähenenud ja ega vähene ka järgmisel aastal,” kinnistab ta.

Kitsing jätkab, et nõudlus spetsiifiliste oskustega töötajate järele kasvab aga aina kiirenevas tempos ning tööjõupuudus pidurdab kõigi suurte projektidega tegelevate ettevõtete arengut.

“Suur puudus on mööblisektoris kõrgema kvalifikatsiooniga eesti keelt kõnelevate tudengite hulgas, mida ka välistudengid ei suuda ära katta, sest suurem osa mööblisektori ettevõtete ärimudeleid baseerub eestikeelsel asjaajamisel,” möönab Kitsing, lisades, et võõrtööjõu kvoot aga takistab ilmselt rohkem lihtsamat, kuid samas tehnilist oskust nõudvate tööülesannete täitmist tehase poolel.

Üldine tööhõive kogu sektoris 2015 versus 2016 näitab, et summaarne töökäte hulk on vähenenud umbes 1000 võrra. Tingitud on see ilmselt demograafilisest muutusest tööjõuturul ja suurenenud palgasurvest sektoris. Tööstuste automatiseerimine ning samas ka vähenev tööjõuhulk on suures pildis aga lisandväärtust töötaja kohta tõstnud.

Lisaks mõjutab sektorit ressursitõhususe meetme toetuse puudumine mööblitootjatele – Tehnoloogia Arenduskeskuste Rahastuse meede sai aastal 2015 välja jagatud aastani 2022 ning järgmine voor selles puudub. “Meid mõjutab ka riiklikult toetava mööblitööstuse klastri projekti puudumine, mis aitaks ekspordialaseid ja turunduslikke tegevusi lähiaastatel ning võiks mööblitootjate sektoriülest koostööd turgutada,” märgib Kitsing.

Uus aasta toob uued lootused

Kitsingi sõnul tahaks ta tänada majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutust riikliku prioriteetsusega ühisstendide toetuse taastamise osas mööblitootjatele.

“Oleme minemas vähemalt kaheksa ettevõttega taas IMM Cologne 2018 messile, mis toimub 15.–21. jaanuaril Kölnis. See annab mööblitootjatele võimaluse teha ennast nähtavaks rahvusvahelisel areenil Euroopa juhtivamal mööblitööstuse messil. Välismessil osalemine on seotud reeglina suurte kuludega ning väikese käibemahuga ettevõtete jaoks on sellistel messidel osalemine sageli võimatu ja pärsib nende võimalust jõuda lähemale suuremate turgude potentsiaalsetele klientidele.”

Välismesse, kus mööblitootjad peaksid väljas olema kas eksponendi või külastajana, on kindlasti veel: näiteks on Eesti tootjad näidanud oma huvi üles Rootsi Stockholm Furniture & Light messi, Saksamaa Interzum messi, Saksamaa Ligna messi, Milano Salone Itaalia ja Maison&Objet Pariisi messi vastu.

2016. aastal eksportisid Eesti mööblitootjad kokku 48 riiki, neist 21 väljaspool Euroopat.

“Võib öelda, et välisnõudlus Eestis toodetud mööbli vastu on säilinud. Rohkem kui pool sektori käibest on endiselt eksport, mille märksõnadeks on kõrgem kvaliteet, toodetud Euroopas, paindlikud tähtajad. Samas aga muutuvad meie konkurentsieelised lähiriikidega võrreldes seoses üldise maksukoormuse ning kvalifitseeritud tööjõu vähesusega iga aastaga üha keerulisemaks. Ka välismaalased tajuvad, et Eestis toodetud mööbel ei ole enam odav ja seda ei peakski rõhutama, sest ka tööjõukulud kasvavad ning ettevõtete kasumlikkus peaks tulema kõrgema väärtusega toodete valmistamisest ning müügist,” räägib Kitsing. “Seega, pigem on vaja toota nutikamaid tooteid ning valida õiged materjalid, mis vastavad sihtturgude nõudmistele, standarditele, sertifikaatidele ning klientide rahulolule ja tagasisidele.”

Ta lisab, et kindlasti on ringmajanduse osatähtsus tulevikku vaatavate ärimudelite üks osa, samuti muutub aina olulisemaks tööstuse digitaliseerimine. “Väiksemad ettevõtted, kes ei ole muutusteks valmis või ei soovi areneda, jäävad kiiresti muutuvas majandusarengus konkurentsist välja, ei suuda ilmselt ka pikemas plaanis eksportima hakata. Seetõttu on ka suuremad ettevõtted rohkem ekspordile fookustunud. Aga kasumlikkust müügimahu kasvuta ei säilita.”

 

Pane tähele!

Personali koolitus

Uuel aastal saavad mööblitöösturid oma personali professionaalset taset tõsta läbi töömaailma kutseeksamiste sooritamise. Selleks tuleb ühendust võtta Eesti Mööblitootjate Liiduga.
Lisainfo furnitureindustry.ee.

Osale arutelus

  • Gerli Ramler, kaasautor

    Gerli Ramler, kaasautor

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

METEC otsib musta metalli keevituse osakonna TOOTMISJUHTI

Tripod Grupp OÜ

30. september 2018

Teabevara