Masina- ja metallitööstuse TOP: tööjõupuudus pärsib kasvu

CUTFormi tehases on käimas ümberkorraldused, mille tulemusel peaks tehas hakkama saama 125 töötajaga.
CUTFormi tehases on käimas ümberkorraldused, mille tulemusel peaks tehas...

Masina- ja metallitööstus on praegu väga keerulises olukorras, kus tööd tuleb uksest ja aknast, on tehtud tublisid investeeringuid seadmetesse, masinatesse ning uutesse tehastesse, kuid suur defitsiit on töötajad.

“Ettevõtetel ei ole inimesi, rääkimata oskustööjõust, mille tõttu jääb väga suur osa võimalikust potentsiaalist ja kasust realiseerimata,” tõdeb Eesti Masinatööstuse Liit MTÜ tegevjuht Triin Ploompuu. “Inimesi võetakse tööle otse tänavalt ning ka “mustalt”, samuti on meil levinud töötajate palkamine Lätist, Ukrainast või mujalt. Tööle võetakse ka need, kes lugeda ei oska, aga tunnevad näiteks kella.”

Ploompuu sõnul on olukorra lahendus tõsta tööjõukvooti mingiski ulatuses, et kiirabina kohe tööstureid aidata ja siis juba edasi mõelda ja tegutseda, millised pikaajalised meetmed aitaksid leevendada olukorda. “Tuleviku vaates on abiks kindlasti robotiseerimine ja digitaliseerimine, kuid see on pikem protsess ja nõuab eraldi investeeringuid,” nendib ta.

 

Kurb on tema sõnul ka see, et järelkasv on sama probleemne. Hoolimata erinevatest pehmetest meetmetest nagu valdkonna tutvustamine koolides, tehaste külastused ja muu selline, ei ole masinaliidu pingutused tulemust andnud. Näiteks Tartu Kutseõppekeskusesse esitati tänavu täpselt kaks avaldust koostelukksepa õpinguteks ja mitte ühtegi avaldust ei tulnud konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja ehk maakeeli treiali õppeks. Samas töötavad Eesti 7000 tööstusettevõttest 2200 just masina- ja metallivaldkonnas.

Ohustab konkurentsivõimet

Ka masina- ja metalliettevõtete TOPi esikümne firmad kaebavad tööjõupuuduse üle. Metalltoodete valmistaja CUTform OÜ personalijuht Piret Merimaa sõnul on viimase kolme-nelja aasta jooksul tehtud suuri investeeringuid nii masinate kui ka planeerimisjuhtimissüsteemide parendamiseks ning sarnased arengud jätkuvad sel aastal. 

“Meie tagasihoidlike hinnangute alusel ootame vähemalt kahekümneprotsendilist tootmise kasvu. Suurimaks väljakutseks on osutunud leida kvalifitseeritud tööjõudu. Kusjuures töötajale makstav töötasu ei oma siinkohas tähtsust – lihtsalt Eestis ei ole meile vajalike oskustega töötajaid,” tõdeb ta, lisades, et ettevõtte jätkusuutlikkust mõjutab oskustega tööjõu kättesaadavus, töötajate tööoskuste taseme üleüldine paranemine ning materjalikulud. 
Kui 2017. aasta esimesel poolel hakkas CUTformi enda ja renditöötajate arv kokku lähenema kahesajale, siis teisel poolaastal läbiviidavate tööde ja töötajate tööoskusi puudutavate ümberkorralduste ning muudatuste eesmärgiks on tulla edukalt toime maksimaalselt 125 töötajaga.

Samas on selle aasta teise poole käive vähemalt sama suur kui esimesel. “Oleme valmis jätkuvalt investeerima nii masinatesse kui ka seadmistesse ka sel aastal juhul, kui näeme sellest kasu nii kliendile kui ka meie ettevõttele tervikuna. Meile vajalike tööoskustega töötajate puudumine tööjõuturul on juba hakanud pidurdama meie planeeritud kasvu. Juhul, kui mainitud arengud jätkuvad, on see selgeks ohuks meie ettevõtte konkurentsivõimele.”

Jälje jätab ka toormaterjali hinnatõus

Metallkonstruktsioonide ja -detailide tootja ning Tiki haagiste valmistaja Bestnet AS juhatuse esimees Kaupo Sisask tõdeb samuti, et ettevõtte müügimahu kasvu piirab töökäte suurenev puudus, mida küll osaliselt leevendab renditööjõud Ukrainast.

Teise probleemina toob ta välja hindande kallinemise, öeldes, et masina- ja metallisektoris üldiselt jätab selle aasta ja järgmise aasta tulemusse negatiivselt suure jälje materjali hindade järsk tõus. Lehtmetalli hind on tõusnud näiteks üle 60% ning tsingi hind kasvanud üle 80%. 

“On selge, et sellist hinnatõusu tarbijale edasi suunata ei ole võimlik ning paremad tulemused tuleb ettevõttetel saavutada läbi müügimahtude ja efektiivsuse kasvu,” tõdeb Sisask. Sellegipoolest on Bestnetil järgmiseks aastaks ambitsioonikad investeeringuplaanid.

Kuidas saaks riik aidata?

“Midagi ei ole teha, meistriks kasvatakse läbi praktika. Praegu minnakse õppima valdkondi, mis võivad küll tunduda põnevad, kuid neil aladel ei pruugi olla töökohti. Jäädes töötuks, jõutakse pärast aastaid ringiga tagasi metallivaldkonna juurde läbi töötute koolituse, sest meie sektoris on palju töökohti täitmata. Riik võiks kõrge lisandväärtuse ja ekspordivõimekusega sektorit toetada läbi riiklike stipendiumite süsteemi loomise kutseõppesse,” pakub Ploompuu lahenduseks.

Näiteks võiksid kolm Võrumaa Kutsehariduskeskuse metallivaldkonnas õppivat tudengit saada igas kuus 600 eurot stipendiumit tingimusel, et peavad pärast kooli lõpetamist kolm aastat töötama mõne Eesti ettevõtete heaks.

Tartu Kutsehariduskeskuse direktor Andrus Mõttus kirjutab 19. septembril avaldatud arvamusloos “Tööturul on hoopis gümnaasium umbtee, mitte kutsekool”, et isegi tudengite vajaduspõhine õppetoetus on suurem ehk 75–220 eurot kuus kui kutseõppuritel, kes üldjuhul saavad taotleda kuni 60 eurot lisatoetust. Kui ahvatlev kutseõpe tundub? Kui ettevõte paneb välja näiteks 1500eurose stipendiumi ühekordselt väljavalitud talendile, siis see ongi ühekordne stipendium, mitte süsteemne tugistruktuur.

Ploompuu nendib, et kutseõpe on valdkonna näitel üks võtmekohti ja erialaliidus on püütud teha võimalikult palju, et läbi tegevuste toetada kutseõppeasutuste ja ettevõtete koostööd.

“Juba paar aastat on õhus riigivaraseadus, mis muudab kutseõppeasutuste osalemise erialaliitudes ebaseaduslikuks. Näiteks Eesti suurim kutseõppeasutus Tallinna Tööstushariduskeskus astus Eesti Masinatööstuse Liidust välja. Ühest küljest peaksid ettevõtted ja kutseõpe tegema tihedat koostööd, teisest küljest keelab seadus selle ära. Paljud tööstusega seotud inimesed küsivad, et miks valitsus ja ametnikud ei tee midagi? Kas nad ei ole kursis probleemidega?”

Ploompuu sõnul on ka juba nalja visatud, et äkki peaksid masinaliidu liikmed minema riigikogu ette meeleavaldust korraldama, et sektori muredele lahendusi leida.

“Tean vaid üht – kui masinatööstuse probleemidega tegelema ei hakata, kukuvad kõrge lisandväärtusega toodete ekspordinumbrid kiiresti, kaovad töökohad ja pikas perspektiivis ka ettevõtted. Mõned lähevad pankrotti, mõned kolivad minema. “Raha saab ka ju palju lihtsamini praegu teenida,” ütles mulle mehhatroonika õpingud lõpetanud noorsand ühel õhtul Uberi taksoroolis ja palus oma lemmikõpetajat Rein Piknerit Tallinna Tööstushariduskeskusest tervitada.”

 

Edukamad ootavad häid tulemusi ka järgmiselt aastalt

Metalltoodete valmistaja CUTform OÜ lõpetas 2016. aasta ligi kahe miljoni euro suuruse kasumiga, käive oli 15,37 miljonit võrreldes eelnenud aasta 11,72 miljoniga – need tulemused andsid ettevõttele edetabelis kolmanda koha.

Personalijuhi Piret Merimaa sõnul on nende edu eeldused sisse kirjutatud CUT­formi poliitikatesse ja eesmärkidesse.

“Pideva kasvu edu võtmeks on olnud suutlikkus vastata klientide ootustele, muu hulgas tagada järjepidev kõrge toodete kvaliteet ja õigeaegsed tarned. Samuti on meile väga oluline regulaarne tootmise efektiivsuse kontroll ning mittevajalike kulude vältimine.”

Tellimuspõhiselt terasest ja värvilistest metallidest tooteid valmistav CUT­form omab kõiki vajalikke sae-, frees-, trei-, puur- ja painutuspinke, laserlõikuse, freesimise, robot- ja käsitsikeevituse ning keermestusseadmeid. Valmistatakse spetsiifilisi mootorite, masinate, tootmisseadmete ja tuulegeneraatorite detaile üle maailma – nii Ameerikasse, Hispaaniasse ja Itaaliasse kui ka lähiriikidesse Taani ja Rootsi.

Järjekindlalt töötatakse selle nimel, et tagada sisendina parima hinna-kvaliteedi suhtega toormaterjal. Tehased töötavad katkestusteta kõikidel nädalapäevadel aasta läbi ning jätkuvalt hoidutakse asumast tööstusharu nn palgaveduri positsioonile. See tähendab, et ollakse suutnud säilitada talupojamõistust ja hoida kõikidel ametipositsioonidel ranget töödistsipliini.

Investeerida ei kardeta

Edetabeli esikümnes oleva Bestnet ASi juhatuse esimees Kaupo Sisask ütleb, et nende mulluseid tulemusi mõjutas enim 2014–2015 läbiviidud restruktureerimine. Põhimõttelisi muudatusi tehti nende aastate jooksul kõikides protsessides alates tootmisest kuni raamatupidamiseni. Kogu ettevõte saavutas väga hea üld­efektiivsuse ning kuna suudeti kliente kiiremini ning kvaliteetsemalt teenindada, lõi see omakorda soodsa pinnase edaspidiseks kasvuks.

“Kõigi eelduste kohaselt tuleb 2017. aasta veelgi parem – kuigi käibe tõus tuleb ilmselt väike, on kasvanud ettevõtte üldefektiivsus. On hea meel tõdeda, et ettevõtte meeskond on suutnud ja tahtnud jätkata fantastilist tööd ning täiustanud eelnevatel aastatel saavutatut. Ideede puudust parendamiseks meil ei ole ning oluline on, et enamik neist viiakse ka kiirelt ellu!”

Kui eelnevatel aastatel tegeleti peamiselt sisemiste protsessidega, siis 2018. aastal plaanib Bestnet teha vajalikud investeeringud mahtude suurendamiseks.

“Suurimaks investeeringuks saab loodetavasti olema uus tootmishoone, mis saab olema ligi kaks korda suurema tootmispinnaga, parendama veelgi protsesside sünergiaid ning looma väga tänapäevased tingimused töötajatele. Samuti jätkame investeerimist tänapäevastesse seadmetesse,” sõnab Sisask.

Muljet avaldav käibekasv

Masina- ja metalliettevõtete edetabeli edukaim oli viis aastat tagasi asutatud Gettone Group OÜ, mis projekteerib ja teostab laevade ja ujuvhotellide siseinterjööritöid. Ettevõtte klientide hulgas on kruiisilaevade, kasiinode, hotellide, tööstuste ja elektrijaamade omanikke nii Eestis ja mujal Euroopas kui ka USAs, Araabia Ühendemiraatides, Hiinas, Jaapanis, Singapuris ja Nigeerias.

Ettevõtte müügitulu oli mullu 17,58 miljonit eurot võrreldes eelnenud aasta 8,35 miljoniga. Kasv on plaanis ka sel aastal: edasiste tegevusplaanide tähtsamateks eesmärkideks on nende aastaaruande kohaselt klientide ja käibe kasvatamine, eksklusiivsete hotellide projektide märkimisväärse turuosa haaramine ning otsekontaktide loomine laevandusettevõtetega.

Edetabeli teisele kohale platseerus tuntud Skandinaavia luksusjahtide ja kaatrite tootja AS Luksusjaht, mis esindab kaubamärke Delta Powerboats, Arcona Yachts, Dahl Naval ja MouldTech.

Mullu 114. kohal olnud ettevõte omab Skandinaavia ja Baltimaade regioonis suurimat viieteljelist CNC-freespinki suuremõõtmeliste mudelite valmistamiseks ning töötab pidevalt välja uusi mudeleid.

2016. aastal alustati lahtise kaatri Delta 33 baasil uue mudeli Delta 33 CE arendust, töötati välja uut tüüpi RIB paat Dahl 25 ning alustati lahtise kaatri Delta 54 Open projekteerimist ja vormide valmistamist. Kokku müüdi möödunud aastal 21 kaatrit ja 12 jahti, kusjuures ettevõtte käibe kasv oli 55% ja puhaskasumi kasv 150%.

Selle aasta plaanides on ASil Luksusjaht kaatri Delta 54 Open arendustöö lõpule viimine ja prototüübi valmimine, Delta 33 CE arendustöö lõpetamine ja seeriatootmise käivitamine ning RTM-vormide arendustöö laiendamine keerulisemate detailide valmistamise suunas.

Osale arutelus

  • Gerli Ramler, kaasautor

    Gerli Ramler, kaasautor

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Kalev otsib TEHNIKAJUHTI

Kalev AS

23. november 2017

IT Koolitus otsib KOOLITAJAT

IT Koolituskeskuse OÜ

10. detsember 2017

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Teabevara