Tootmine meelitab sadu õppureid

Ingrid Joosti sõnul tahavad nad Tehnikakõrgkoolis õpetada just tänapäevaseid teadmisi tööstuse arendamiseks.
Ingrid Joosti sõnul tahavad nad Tehnikakõrgkoolis õpetada just tänapäevaseid...

“Ma ei oleks osanud oodata, et huvi nii suur on,” ütleb eelmisel sügisel Tallinna Tehnikakõrgkoolis tootmisjuhtimise eriala käivitanud Ingrid Joost. Tootmine ja tootmiskorraldus meelitas nii mullu kui ka tänavu kandideerima sadu õppureid ehk keskmiselt üle kuue inimese ühele õppekohale.

Tallinna Tehnikakõrgkool avas möödunud sügisel tootmise ja tootmiskorralduse eriala, mis osutus õppurite hulgas vägagi populaarseks. Päeva- ja kaugõppesse võeti vastu kokku 60 tudengit, huvilisi oli aga sadu.

Praktikutest magistrini

Õppekava juhi Ingrid Joosti sõnul oli nii suur huvi tema jaoks ootamatu. “Konkurss oli nii päeva- kui kaugõppesse tihe. Tänu sellele saime väga tugevad grupid. Mind üllatas aga tunduvalt rohkem see, et ka tänavu oli konkurss sama tihe. Eelmisel aastal sai tehtud reklaami ja õppekavast palju räägitud, kuid tänavu me reklaami ei teinud ja konkurss oli jälle üle kuue inimese kohale,” rõõmustab Joost.

Kandidaatide hulgas oli palju erineva tasemega inimesi – oli nii bakalaureuse- kui magistrikraadiga inimesi, samuti praktikuid ja neidki, kes polnud varem tööstusega kokku puutund.

“Näiteks kaugõppe grupis on väga palju praktikuid ja nemad on see sihtgrupp, kes töötab tööstuses, aga kellel ei ole veel haridust ehk kes on ise õppinud,” selgitab Joost. Päevaõppesse tulid valdavalt aga need noored, kes lõpetasid samal aastal gümnaasiumi. “Päevases grupis oli vaid mõni üksik, kes oli varem tootmisettevõtet külastanud. See oli minu jaoks täielik üllatus,” tunnistab Joost.

Algatuseks ekskursioon

Tudengid viidi esimesel õppeaastal ekskursioonidele tootmisettevõtetesse, et neil tekiks selge arusaam, milline üks tootmine üldse välja näeb. Joost lisab, et on väga tänulik tööstusettevõtetele, sest nende uks on tudengitele kogu aeg lahti olnud. “Meil on olnud kõikide ettevõtete uksed lahti ja see on väga tänuväärne, sest tootmist ei saa õppida vaid auditooriumis istudes,” ütleb Joost. Ka on ta tänulik tööstussektori erialaliitudele, kellega on samuti koostöö väga hea. “Kõik liidud käisid ise oma valdkond tutvustamas,” kiidab Joost.

Päevase grupi jaoks olid külastused eriti harivad ja see andis neile võimaluse teooriat tegelikkusega võrrelda ja paralleele näha. Tudengid nägid, kuidas erinevates tööstusharudes hakkavad lõpuks toimima samad põhimõtted. Joosti sõnul tuli nii mõnigi tudeng hiljem tema juurde ja ütles, et teooria ja reaalse tootmise nägemine tekitas seoseid.

“Neile väga meeldis! Ja mis oli veel hästi positiivne ja mida just päevaõppe tudengite puhul märkasin, oli see, et kui olime läbi käinud sellised tippettevõtted nagu Ericsson, Ensto või ABB ning läksime seejärel ettevõttesse, kus asjad võib-olla nii ilusad ei ole, siis tudengid tulid minu juurde ja küsisid, et mis siin siis juhtunud on,” naerab Joost. “Nad õppisid nägema erinevusi!”

Ettevõtete külastustel oli veel üks ootamatu pool – nimelt aitas just see mõnel tudengil mõista, et tootmine ei ole tema jaoks õige valik. “Pärast ekskursioone oli tõesti ka lahkujaid, kuid mitte palju, vaid üks-kaks inimest,” sõnab Joost ja tõdeb, et palju kurvem oleks, kui õpilane oleks seda mõistnud alles õppeperioodi lõpus.

Kevadsemestril tehti tudengitele aga sissejuhatus Eestis levinud tööstusharudesse – masina-, puidu-, plasti-, trüki-, metalli-, toidu- ja elektroonikatööstusesse.

“Esimesel õppeaastal õpetasimegi natuke teooriat ja põhiasju ning külastasime ettevõtteid,” võtab Joost esimese aasta tegevuse kokku. Ta lisab veel, et kuna päevane ja kaupõppe grupp olid erineva tasemega, erines pisut ka õppetöö. Seda oligi Joosti sõnul arvata ja mõlemas grupis ei saakski sama lähemist kasutada. Kaugõppe tudengid käivad tööl ja neil on kogemused ning seetõttu olid ka tegevused ja ülesanded nende puhul teistsugused.

Koostöö teiste koolidega

Edaspidised plaanid on samuti suured, kavas on arendada koostööd ka teiste koolidega.
“Järgmisel aastal hakkame õpetama erialatehnoloogiaid. Tudengid said ise valid, mida nad tahavad. Meil on kuus erinevat tehnoloogiat ja selles osas teeme koostööd TTÜga – näiteks puidutehnoloogia õpetamise võimalused on seal olemas. Tehnikakõrgkoolil neid võimalusi ei ole. Koostöö erinevate koolide vahel aitab kätte saada parima taseme,” usub Joost.

Ta lisab, et head rahvusvahelised kontaktid võimaldavad tal tulevikus ka välismaa külalislektoreid Eestisse kutsuda.
Peale selle on praegu aktuaalne ka Tööstus 4.0 temaatika ja selles osas on ka koolis suured projektid käimas, et tudengid omandaksid tänapäevased teadmised. Täpsemalt on kavas arendada praktikakeskkondi, mis aitaksid reaalseid kogemusi hankida.

“Ma ju ise näen, et ettevõtetes on tänapäevaste infotehnoloogiliste süsteemide tundmine nõrgal tasemel. Need on mistahes IT-süsteemid, mida töötlevas tööstuses arendatakse ja kasutatakse. Ettevõtted kardavad neid ega oska süsteeme rakendada ja nad ei tea ka, mida IT-arendajalt küsida. Tahame selles vallas teadmisi ja praktilisi oskusi anda ning just selles mõttes, et me ei õpeta IT-inimest, vaid me õpetame tööstusinimestele tööstusest lähtuvate vajaduste tundmist ja süsteemide ülesehitamist,” selgitab Joost.

Katsetel tehti üks viga

Ingrid Joost on õppekavaga rahul ja tema sõnul katab programm kõik olulised teemad. Ka õppejõude valis ta hoolega, et pakkuda õpilastele parimat tootmisharidust.

“Õppejõud olid mul enne täpselt läbi mõeldud, keda vaimussilmas konkreetset asja õpetamas näen. Tunnen selle valdkonna inimesi ja tean, kes on mingis lõigus parim. Neid ma püüdsin saada ja siiani on see õnnestunud,” on ta rahul.

Ehkki õppekava on olnud edukas, on sel siiski ka kitsaskohti, mida tuleb pisut parandada. Samas ei plaani Joost seda veel teha – pigem ootab ega torma. “Midagi tuleb korrigeerida, aga olulisi muudatusi ei tule,” ütleb ta. 
Üks muudatus, mis siiski otsustati teha, puudutab vastuvõtutingimusi. Joost tunnistab, et möödunud aasta viga oli see, et vastuvõtukatsed olid suur konkurss, kus kõik kandidaadid olid võrdsed.

“Kõik varem töötanud ja kutsekoolis käinud läksid ühe konkursi alla. Kui tagasiside sain, siis nägin, et need inimesed, kes on varem töötanud või kutsehariduse omandanud, ei suutnud gümnaasiumi õpilastega konkureerida. Sellel aastal tegime kaks eraldi konkurssi – 60% võtsime vastu neid, kes tulid gümnaasiumist, ja 40% kutsekooli õpilasi või eelneva töökogemusega õpilasi. Tahtsime soodustada seda, et kutsekooli haridusega ja töökogemusega inimesed end edasi arendaksid,” selgitab Joost. 

Tööstuse maine kasvab

Kui rääkida tööstusest üldisemalt, siis levinud on arusaam, et tootmishooned on räpased ja töötamine seal on kõike muud kui meeldiv. Joost räägib, et uue õppekava üks eesmärke on näidata, et tänapäevane tootmine pole sugugi nii must töö.

“Tootmine ei ole enam räpane. Jah, on ka teistsugust äärmust. Kui tudengid hakkavad edaspidi erialaainetega süvitsi minema, siis nad ka näevad, milliste meetodite ja vahenditega keskkond tekib,” selgitab Joost.

Tema sõnul näitab tööstuse maine tõusutrendi. “Kui me räägime tööstuse mainest, siis on probleem, et kuidas seda ikkagi propageerida. Siin ei olegi enam vahet, kas on avatud kontor või tootmisliinid – sarnased on need kõik, näiteks elektroonikatööstuses. Kui inimene on ise tööstuses käinud, siis see arusaam hakkab tekkima,” märgib ta.
Joosti sõnul suunavad noori nende õpingutes palju lapsevanemad. Kui vanemad ei ole tööstusest teadlikud ja kui pidevalt räägitakse, et tootmishoone on räpane koht, siis tekibki kõigil selline arusaam.

“Oluline on noortele näidata, milline on tänapäevane tööstus,” toonitab Joost ja lisab, et tööstuse populariseerimiseks võiks teha telesaate. Heaks näiteks on siin “Ajujaht”, kus noored oma äriideedest räägivad. Tööstuse saates võiksid meeskonnad lahendada mõnd probleemi ja kasutada selleks erinevaid meetodeid.

Osale arutelus

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

Teabevara