Autor: Tööstusuudised.ee • 31. mai 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

MELT Foorum: tootjad ja loojad peavad koos lahendama moodsa majanduse probleeme

Mihkel Tammo MELTil esinemas.
Foto: Marko Mumm
Tallinna Ettevõtlusinkubaatorite teist korda korraldatud majanduskonverentsi MELT Foorum 2017 põhijäreldusena toodi välja, et tootjad ja loojad ei saa võidelda eraldi kaevikutes, vaid peavad koos nägema ja lahendama moodsa majanduse probleeme.

MELT Foorumi eesmärk on panna tootjad ja disainerid kõnelema ühte keelt, et tulemuseks oleks parem üksteisemõistmine, eesmärgipärane koostöö ja tugev Eesti majandus. Kultuurikatlas toimunud foorum kandis tänavu pealkirja “Ärile hoogu juurde? Loovalt oled mõelnud???” ning aitas selgitada, kuidas tulemuslikumalt ühendada tootjate vajadused ja ootused oskustega, mida pakuvad loova sektori professionaalid, teatasid korraldajad. 

Ettevõtlusinkubaatorite juhatuse liikme Anu Lõhmuse sõnul täitis foorum eesmärgi erinevate valdkondade esindajate kokkuviija, inspireerija ning uute ideede taimelavana.

“MELT Foorum 2017 ei olnud eilse, vaid tänase, kuid veel enam homse majanduse tegijate kohtumispaik, ideede kasvulava ning probleemide tõstataja,” ütles Lõhmus. “Tulevikutarbija ootustele kõige paremini vastavad tooted sünnivad inseneri, disaineri ja IT-arendaja teadmiste ning oskuste sünergiast. Foorumil sai kinnitust meie usk ja teadmine, et Eesti majanduses koostöövalmidusest ja värsketest ideedest puudust ei ole.

Auhinnatud agentuuri Aivan strateegia- ja disainijuht Antti Mäkelä kõneles Starship Technologies kogemusest. "Starshipi pakirobotiga saab olema võimalik viia läbi revolutsioon pakkide kohaletoimetamise teenuses,” ütles Mäkelä. “Starship ei ole ainult armas robot, mis viib inimeste saadetud pakid kohale, vaid muudab 24 tunni asemel võimalikuks saadetis kohale toimetada võib-olla 30 minuti või 3 tunniga tänu mobiilsete keskuste olemasolule. Starshipist on saanud selle maailma Brad Pitt, kuid see ei ole juhtunud juhuslikult, vaid tänu arendusprotsessile, kus käsikäes käivad uuringud, kontseptualiseerimine, inseneeria jne.”

Lumi kaasasutaja ja brändi juht Märt Miljan kõneles koos brändikonsultandi ja endise Gucci moemaja kunstilise juhi Ted Young-Ingiga usalduse disainimisest. “Me elame ajas, kus usaldusnäitajad traditsiooniliste institutstioonide suhtes – äri, meedia, valitsus, kolmas sektor – kukuvad kolinal ja inimeste inforuumiks on sarnaselt mõtlevad kaaslased sotsiaalmeedias,” ütles Miljan. “Üldises usalduskriisis usaldatakse pigem sotsiaalmeedia sõpra kui eksperti. Kuidas sellisel taustal luua usalduslikku suhet brändi ja tarbijaskonna vahel, kuidas mitte ära kasutada privaatsusvajadust digimaailmas ning luua päris autentset suhet ja intiimsust. Intiimsus toob pikaajalise kasu mõlemale poolele, usaldus loob koostööõhkkonna.”

Eesti pakirobotite tootja Cleveron tootedisainer Lauri Hirvesaar “Viimane miil – kuidas teha pikem samm?” ütles, et kui tahta teha maailmatasemel innovatsiooni, tuleb investeerida tootearendusse. “Uute asjade loomise taga on ikka inimesed ja nendesse peab panustama, neile võimalusi ja väljakutseid andma ning motiveerima,” märkis Hirvesaar. “Cleveroni kõige olulisem otsus on see, et on julgetud midagi ise looma hakata, selle asemel, et näiteks teistele allhanke korras toota. See on loonud nii võimaluse kui vajaduse disainiks ja tootearenduseks. Ainult tänu sellele sai sündida rahvusvahelise tunnustuse pälvinud nutikas pakirobot, järgmine samm võib olla hoopis kojukanne droonidega.”

Brändi- ja kontseptsiooniagentuuri Identity juht Ants Lusti rääkis ettekandes “Eesti võimalus?”, et loovuse potentsiaal on Eestis täiel määral kasutamata. “Ausalt öeldes meil Eestis ei olegi muud strateegilist ressurssi, mille najal majandust kasvatada,” resümeeris Lusti. “On aeg end juukseid pidi anonüümsete allhankijate seast välja rebida.”

Tippkõlarite tootja Esteloni tegevjuht Alissa Vassilkova ettekanne “Kuidas disain on aidanud Estelonil innovatsiooni ja tootearendust teha” rääkis sellest, kuidas maailma parimaid kõlareid luues sooviti luua bränd, mis oleks lihtne ja ilus. “Iga Esteloni kõlari loomisel on kesksel kohal sisu ning vorm on selle toetajaks. Kõlari välimus saab paika alles siis, kui tehnilised lahendused on peensusteni välja töötatud,” märkis Vassilkova. “Esteloni kõlarid on võitnud auhindu nii disaini- kui tehnoloogia eest, sest kõlarite ükski joon või detail pole loodud silmas pidades välist ilu, vaid iga detaili eesmärk on luua tervik, mis võimaldab nautida maailma parima heli ja visuaalse täiuslikkuse pakutavat elamust. Tänu sellele jõudsime ka läbimurdeni, mis võimaldas meil luua intelligentne kõlaritehnoloogia ja mudel Estelon LYNX."

Läänemere piirkonna ühe suurema monteeritavate raudbetoonelementide TMB ASi suuromanik Vallot Mangus ütles ettekandes “Traditsioonilise ettevõtte väärtustamine”, et kõige paremini paneb suurt ettevõtet liigutama majanduslangus, mil tuleb mõelda välja uusi lahendusi. ''Tänapäevasel majandusmaastikul tuleb mõelda mitu sammu ette ning vaadata pilti laiemalt. Mõelda, kus tuleb kaasata erinevaid sektoreid, et saavutada eristumist konkurentidest. Seal hulgas arhitektuur ja disain, sest uutes majades soovitakse järjest keerulisemaid konstruktsioone,”' sõnas Mangus.

ERPLY looja Kristjan Hiiemaa toonitas ettekandes “Kuidas IT-ettevõte globaalseks kasvatada?”, et välismaale minekul tuleks vältida administreerimist ning sihtriikides tasub abiks võtta parimad abilised, ise ainult ärile keskendudes. “Keskenduda ei tohi mikromuredele nagu raamatupidamine või muud taolised teemad, mis võtavad suurt ajalist ressurssi,” ütles Hiiemaa. “Välismaale minnes peab ära andma võimalikult palju oma administreerivatest ülesannetest, et saaks keskenduda peamisele ehk ettevõtte ärile, et oleks võimalik tõsta raha. Samuti tuleb keskenduda inimeste leidmisele. Kui raha pole, siis tuleb leida moodused, kuidas inimesi muul moel meelitada. Kõiki tegevusi ei tohi enda peale võtta, sest sellega kaotab kõige rohkem ettevõte.”

Kinnitusvahendite brändi Ropeye looja Jaanus Tamme sõnastas enda loodud toote eduloo kolme sõnasse “Rethink. Redesign. Revolutionize” ehk mõtle ümber, disaini ümber ja vii läbi revolutsioon. “Ropeye algas ideest asendada ebaefektiived metallühendused lihtsamate ja kordades tugevamatega. Esimesed tooted sündisid hotellitoas, bränd ühe minutiga ja müük algas kohe, kui esimene toode valmis sai,” rääkis Tamme. “Ei ole vahet, kas bränd sünnib minuti või aastaga. Oluline on, et bränd ise ja selle saadikut oleksid usaldusväärsed ja esindaksid seda nii väliselt kui sisuliselt. Kui sul on idee, siis tee see ära.”

Reklaamiagentuuri Kontuur Leo Burnett loovjuht Urmas Villmann rääkis ettekandes ''Rebrand'', et tänapäeval ei saa tooteuuendusi tehes keskenduda ainult ühele osale, vaid teostates uuendusi, tuleb koheselt mõelda kõikidele lahendustele, et lansseerides uuendatud toodet, oleks tarbijaid võimalik laialdaselt teavitada. ''Kui ettevõte võtab ette oma toodete rebrändi, peavad protsessis kaasa lööma kõik osapooled juhtkonnast kuni turunduseni, et ühiselt luua lahendused, mis toote müügile jõudes täidaksid eesmärgi, ehk müügitulemused oleksid koheselt märgatavad,” võttis Villmann oma ettekande kokku.

Estanc ASi juhi Mihkel Tammo sõnul võivad B2B ja B2C ettevõtete vahel olla erinevused, kuid oluline H2H ehk inimese ja inimese omavaheline suhe, sest ainult nii saab toimida mõistmine ja tekkida suurem väärtus. “Paljud ettevõtted töötavad selle nimel, et teha järgmine suur müük, kuid usun, et hea teenindus võib selle müügi ise ära teha,” lausus Tammo. “Ma ei usu, et ettevõtted, kes ei ole valmistunud muutusteks, suudavad neis vastu pidada.”

Ühtekokku osales MELT Foorumil üle 300 inimese ettevõtluse kõigilt aladelt. Foorumi võtmeteemadeks oli tootearendus, eksport, müük, turundus ja innovatsioon. Sündmus tõi kokku loomeettevõtted ning tööstusettevõtted, et nad kahepoolselt teadvustaksid võimalusi koostöö kaudu turupositsiooni säilitada ja kasvatada, sh rahvusvahelise konkurentsivõime kontekstis.

MELT Foorumit 2017 rahastatakse Euroopa Regionaalarengufondi vahenditest koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega. MELTi korraldab Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid koostöös Tallinna Ettevõtlusameti, Tallinna Kultuurikatla, Eesti Disainikeskuse, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Loov Eesti ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindusega Eestis.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077