Tootlikkus ei jõua sihini

Kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras.
Kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko...

Eesti tootlikkus ega erasektori investeeringute maht ei jõua 2020. aastaks riigi soovitud sihini.

"Kui vaadata viimaste aastate arenguid, siis on selge, et väga keeruline on täita riigi 2020. aastaks seatud eesmärke seoses tööjõu tootlikkusega ning erasektori investeeringutega teadus- ja arendustegevusse," rääkis kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamis- ja õigusosakonna juhataja Marko Udras.

Üldiselt on riik neli aastat tagasi seatud eesmärkidega rahul. Näiteks ulatub 20–64aastaste tööhõive juba praegu üle 2020. aasta sihi ehk 70 protsendi. Enam kui 20 töötajaga ettevõtteid lisandub isegi rohkem, kui ettevõtluse kasvustrateegia graafik ette näeb.

Probleem on aga eesmärgiga tõsta 2020. aastaks tööjõutootlikkus 80 protsendini ELi keskmisest. Tunamullu oli näitaja Eurostati andmetel vaid 71,1 protsenti. Nii kaubandus-tööstuskoja kui ministeeriumi hinnangul on pea kindel, et 2020. aasta sihti Eesti täita ei suuda, kuna selleks peaks tootlikkus järgnevatel aastatel kasvama väga kiiresti, mis pole aga realistlik.

Riik põhjendab väikest tootlikkust kiire palgakasvuga, mis on vähendanud ettevõtete kasumeid. Samuti pole tagasihoidlik nõudlus motiveerinud lisainvesteeringuid tegema. Järgnevatel aastatel on aga ministeeriumi hinnangul siiski oodata tootlikkuse kasvu mõningat kiirenemist, sellele viitab ka eelmise aasta lõpu tugevam majanduskasv.

Arenduskulud oodatust väiksemad

Liialt optimistliku sihi seadis riik neli aastat tagasi ka erasektori teadus- ja arenduskulutustele, 2020. aastaks pidanuks need ulatuma 2 protsendini SKPst. Eesmärke paika pannes lähtus majandusministeerium 2011. aasta tasemest, mil näitaja oli põlevkivisektori suurte investeeringute tõttu 1,52% SKPst. Praeguseks on näitaja aga langenud 0,69% tasemele.

Udras märkis, et sihti ilmselt ei saavutata, kuna pole tõenäoline, et ettevõtete teadus-arendusinvesteeringud järgmise paari aasta jooksul kahekordistuks. "Seda eesmärki on võimalik lühiajaliselt täita näiteks juhul, kui mõned üksikud ettevõtted teevad suuri investeeringuid ja tõstavad seeläbi erasektori investeeringute mahu 2 protsendini SKP-st. Näiteks 5-7 aastat tagasi oli lühiajalist kasvu näha tänu õlitööstuse investeeringutele," tõi ta välja.

Samas märkis majandusministeerium kasvustrateegia aruande juures eelmise aasta kohta, et 2015. aastal investeeringute osakaalu vähenemine peatus ning ulatus kõrgemale kahe varasema aasta tasemest. Veidi tuge loodab riik erasektori investeeringutele pakkuda ka toetusskeemidega, nagu näiteks ettevõtte arenguplaani meede ning nõudluspoole poliitikate stimuleerimise toetus. Seatud eesmärgi täitmiseks aga jääb sellest ka riigi hinnangul ilmselt väheks.

Loe pikemalt Äripäevast

Osale arutelus

  • Märt Belkin, Äripäeva ajakirjanik

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Teabevara