Börsiuudised: tööstustoorained kallinevad

Blogi autor Mait Kraun.
Blogi autor Mait Kraun.

Nädala börsiuudised: rauamaak on kahe nädalaga kukkunud 12 protsenti; streigihirm pani vase hinna tõusma; riskifond: vask ja tsink paistavad edaspidi silma; roodiumi hind tõuseb robinal; tööstustoorained üldiselt kallinemas; nafta hind hakkas uuesti tõusma.

Rauamaak on kahe nädalaga kukkunud 12 protsenti

Rauamaagi hind langes tublisti ka sellel nädalal, sest turuosalised muretsevad ülepakkumise pärast, vahendab mining.com.

Rauamaagi hind langes nädalaga 5,3 protsenti 81,78 dollarini tonnist. Kahe nädala jooksul on tooraine kukkunud juba 12 protsenti.

Kaevandusfirma Rio Tinto teatas, et nende hinnangul on mere kaudu veetava rauamaagi pakkumine kasvanud kolme aastaga 296 miljoni tonni võrra. Kasv aeglustub, aga Rio Tinto prognoosib, et ka sellel ja järgmisel aastal tuleb turule veel 100 miljonit tonni rauamaaki.

Rauamaagi väljavaadet ei halvenda ainult Austraaila ja Brasiilia madalate kuludega tootjad. Suureks faktoriks on ka Hiina, mille kodumaine pakkumine on langenud 260 miljonilt tonnilt 140 miljoni tonnini. Nüüd on see pakkumine uuesti taastuma hakanud.

Rio teatas hiljuti, et viimasel ajal on Hiina pakkumine suurenenud 30 miljoni tonni võrra.

Streigihirm pani vase hinna tõusma

Vase hind tõusis sellel nädalal aga 2,5 protsendi võrra, sest maailma suurima kaevanduse operaator pole streikijatega jätkuvalt kokkuleppele jõudnud, vahendab Reuters.

Tšiilis asuvas Escondida vasekavanduses, mida opereerib BHP Billiton, on streik kestnud juba üle kuu aja. Kõnelused on seni läbi kukkunud ning kardetakse, et ka teistes Tšiili kaevandustes võib järgneva aasta jooksul probleeme tekkida.

Escondida streik on kestnud 43 päeva – tegemist on ajaloolise näitajaga, sest varem pole kaevanduste streigid nii kaua kestnud.

Vase hind tõusis nädalaga 2,5 protsenti 5956 dollarini tonnist.

Riskifond: vask ja tsink peaks kallinema hakkama

Vask ja tsink on kaks baasmetalli, mille väljavaade on teistest veidi roosilisem, sest pakkumise piiramine ja Hiina nõudluse paranemine peaks järgnevatel kuudel hindu tõstma, teatas USA toorainete riskifond Blenheim Capital Management.

Kuus aastat kestnud hinnalangus lõppes eelmisel aastal. Nüüd mõjutab tööstusmetallide hindu eelkõige nõudluse ja pakkumise vahekord ja rahapoliitika trendid jäävad tahaplaanile, ütles riskifondi baasmetallide analüütik Ingrid Sternby.

„Aprill on tulemas ning tavaliselt on nõudlus sellel kuul parem. Ma ütleks, et tõenäosus hinnatõusuks on suhteliselt suur. Fundamentaalnäitajad on tugevad ja me ootame, et sektorisse tuleb raha juurde,“ ütles ta.

Eriti hästi peaks minema vasel ja tsingil, sest vase taaskasutus väheneb ning tsingi pakkumine alaneb tootmistõrgete tõttu.

„Pikaajalises perspektiivis on vask küllaltki atraktiivne,“ ütles ta. Pakkumine peaks olema edaspidi piiratud, sest madala hinnaperioodi ajal tehti investeeringuid vähem.

Roodiumi hind tõuseb robinal

Üks väärismetall, millest räägitakse küllaltki vähe, on sellel aastal kallinenud kolmandiku võrra, kirjutab mining.com.

Tegemist on roodiumiga, mille hind on sellel aastal tõusnud 32 protsenti ja untsihind on tõusnud peaaegu 400 dollari võrra. 2016. aasta keskel jõudis väärismetall viimase 12 aasta madalaima tasemeni.

Roodiumit kasutatakse peamiselt autodes – see aitab sõidukite heitgaase puhastada. Maailma suurim autokatalüsaatorite tootja – Johnson Matthey – teatel jõudis roodiumi hind 1000 dollarini untsist, mis on kõrgeim tase alates 2015. aasta juunist.

Tegemist on väga haruldase väärismetalliga ning turg on väike. Ainuüksi Lõuna-Aafrika Vabariik toodab 80 protsenti maailma roodiumist. See on hinnad muutnud väga volatiilseks.

Näiteks enne 2008. aasta kriisi jõudis roodium 10 025 dollarini untsist. Sama aasta lõpus langes väärismetall 90 protsenti.

Roodiumi hiljutisele hinnatõusule on kaasa aidanud Hiina ja USA automüügi kasv ning heitgaaside standardite karmistamine. Väärismetall on kasu saanud ka spekulatiivsest nõudlusest.

Teistest toorainetest kallines tsingi hind 2 protsenti ja tina odavnes 0,6 protsenti. Kummagi tonn maksis reede pärastlõunaks vastavalt 2870 ja 20145 dollarit.

Alumiiniumi hind tõusis 2 protsenti ja nikkel lisas 1 protsendi. Kummagi tonn maksis reedeks vastavalt 1972 ja 10 135 dollarit.

Nafta hinnad hakkasid uuesti tõusma

Nafta hinnad hakkasid sellele nädalal tõusma, sest investorid muutusid OPECi kokkuleppe pikendamise osas optimistlikumaks, vahendab Reuters.

Brenti toornafta hind tõusis 3,5 protsenti ja WTI lisas 4,4 protsenti. Kummagi barrel maksis reede pärastlõunaks vastavalt 52,68 ja 50,18 dollarit.

„Tundub, et nafta on leidnud toetuspinna 50 dollari peal,“ teatas ANZ Bank reedel. Kauplejad ütlesid, et OPEC ja Venemaa pikendavad aina suurema tõenäosusega tootmiskärbete lepet, mis peaks aitama nafta hindadel tõusta.

Tõsi, USA kildanafta firmad on oma tootmist suurendanud ning see nullib osati OPECi kokkuleppe ära. Selle tõttu pole turg ka veel tasakaalustunud. Lisaks sellele kahtlustatakse, et Venemaa ei pea kokkuleppest kinni.

Samas loodetakse, et olukord on peagi paranemas. „Investorid usuvad aina enam, et Venemaa hakkab koostööd tegema ning OPEC pikendab oma lepingut ka juunis,“ ütles maaklerfirma AxiTraderi strateeg Grec McKenna.

95 Rotterdami bensiini hind tegi eriti järsu hüppe ning kallines nädalaga 11 protsenti 551,2 dollarini tonnist.

Osale arutelus

  • Nädal börsil

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Teabevara