Autor: Merit Pärnpuu • 13. märts 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti majanduspoliitika eesmärk on esiteks arendada tööjõuturu olukorda ning teiseks panustada ettevõtete arenguvõimekuse tõstmisse. „Teeme sellise kokkuleppe, et teie ettevõtjad uuendate ja investeerite, sest üksi ei tee kumbki pool midagi ära,“ rõhutas Palo koostöö olulisust riigi ja ettevõtjate vahel.

Palo sõnul on tootlikkuse tõstmiseks ja majanduses kasvava digilõhe vähendamiseks hädavajalik, et erasektor järjest enam automatiseeruks ja digitaliseeruks.

„Peame keskenduma tootlikkuse tõstmisele, sest Eesti tööstuse tootlikkus on kõigest 55 protsenti Euroopa Liidu keskmisest. Kui see tõuseks keskmiseni, siis oleks Eesti SKP kolme miljardi euro võrra suurem ja selle mõju riigi eelarvele oleks omakorda ligi 1,5 miljardit," rääkis minister. 

Madala tootlikkuse põhjuseks tõi Palo vähese teadusarendustegevuse. „Riik panustab sellesse vaid 0,8% ja ettevõtted 0,6%, mida on mitu korda vähem, kui teistes riikides,“ märkis Palo, kelle hinnangul eeldab see ettevõtjatelt arusaamist, et ilma teadusarendustegevuseta on väga raske konkurentsivõimeliste hindadega eksportida.

„Kui toode on lihtne, siis on pakkujaid palju ja hind maas ning pole võimalik palku maksta ega kasumit teenida. Kui toode on keeruline, siis on konkurents väiksem ning kasumid ja võimalused, et oma inimesi motiveerida, hoopis teised,“ selgitas Palo.

Palo lisas veel, et Norra raha eest on kavas teha finantsmeede, millega saab taotleda pikaks perioodiks laenu, et soetada masinaid, seadmeid ja tarkvara, mis aitavad automatiseerida ja digitaliseerida.

NB! Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo esines 10. märtsil toimunud konverentsil "Tark Tööstus: Industry 4.0 Eestis", kus rääkis pikemalt tööstusest ja selle arenguvõimalustest. Loe sellest, mida minister rääkis, pikemalt Äripäevast.