Autor: Harro Puusild • 15. märts 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Saviauk rääkis ettekandes, et küsis enne konverentsi 150 ettevõttelt, milliseid Tööstus 4.0 projekte on nad teinud ja millised on nende tulevikuplaanid seoses sellega. „Tüüpiline ettevõtete vastus oli, et nad ei ole mitte midagi teinud. Ja tüüpiline põhjus oli jällegi, et nad väärtustavad neid inimesi, kes on selle ettevõtte üles ehitanud,“ selgitas Saviauk ja lisas, et vaid kolm ettevõtet teatasid, et on Tööstus 4.0 projekte teinud.

Samuti selgus küsitlusest, et paljudele jääb Industry 4.0 tähendus ebaselgeks. „Mõni küll ütles, et on selliseid projekte teinud, kuid päris täpselt ei teata, kas tegu oli ka päriselt 4.0 projektiga. Sellised vastused on tavalised,“ ütleb ta. 

Teiseks küsis Saviauk, et kui ettevõte ei ole veel 4.0 poole liikuma hakanud, siis kas see on üldse kavas? „Standardne vastus oli, et ei kavatse. Iga neljas-viies ütles, et neil on plaanis, kuid tendents näitab, et juurutamine võtab väga kaua aega,“ selgitas Saviauk.

Veel lisas Saviauk, et enamik Eesti ettevõtetest on Tööstus 4.0-st väga kaugel. „Selgelt joonistus välja, et suurem osa Eesti ettevõtetest on 4.0-st väga kaugel. Enne tuleks ära teha 3.0. Realistlikku pilti vaadates tooks Tööstus 3.0 suurema hüppe, sest kulud on väiksemad. Automatiseerimine on 3.0 ja see moodustab Eesti jaoks suurema väärtuse kui 4.0,“ tõdes ta.

Saviaugu sõnul tuleb igal ettevõttel täpselt mõelda, mida digitaliseerimine tegelikult annab. „Kui me sellest aru ei saa, siis mingisugust Industry 4.0-i ei ole. Ettevõte peab teadma, kuidas 4.0 väärtust annab.“

10. märtsil toimus Äripäeva teemaveebi Tööstusuudised.ee ja Tehnoloogia Arenduskeskuse IMECC korraldatud konverents "Tark Tööstus: Industry 4.0 Eestis."