Kes kaotab töö? Kuhu läheb tootmine?

Tõnu Mertsina
Tõnu Mertsina

Globaliseerumine on viinud tootmise sinna, kus see on kõige kuluefektiivsem, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Kaasaegsed tööstused aga vajavad järjest vähem tööjõudu.

Euroopa ühtne siseturg, Hiina ja endiste idabloki riikide avanemine maailmale ning Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) loomine hoogustasid 1990. aastatel maailmakaubandust ja globaliseerumist. Maailmamajanduse liberaliseerimine ning madalad tööjõukulud endistes idabloki ja arenevates riikides võimaldasid arenenud tööstusriikide suurettevõtetel täiustada tarneahelaid, toota odavamalt ja parandada oma finantsnäitajaid. Mandritevahelised konteinerveod ja logistika areng vähendasid omakorda transpordikulusid.

Tootmine toimub seal, kus see on kõige odavam

Globaliseerumine on viinud tootmise sinna, kus see on kõige kuluefektiivsem. Samas pole enam oluline, kui kaugel asub tootmine tarbijast. Erinevates riikides tootmine ja koos sellega tarneahelate levimine üle maailma on aidanud paljudel riikidel tõusta tootmise väärtusahelas kõrgemale tasemele. See on viimase 25 aastaga kasvatanud maailmakaubanduse mahtu üle kolme korra ja välisinvesteeringuid isegi kümme korda. Tänapäeval on enamik tooteid tehtud erinevates riikides või isegi erinevatel mandritel valmistatud komponentidest.

Loe pikemalt Äripäevast

Osale arutelus

  • Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Piimatööstus otsib MÜÜGIESINDAJAT

M-Partner HR OÜ

07. mai 2017

Tööstusliidrid

Käsi­raamatud