Börsiuudised: rauamaak kallines järsult

Blogi autor Mait Kraun
Blogi autor Mait Kraun

Nädala börsiuudised: rauamaak kallines üle 6 protsendi; Austraalia prognoosib rauamaagile järsku hinnalangust; Kivisöe hinnad langevad koos Hiina impordiga; kulla hind on uuesti tõusma hakanud; nafta hind hakkas nädala lõpus taastuma.

Rauamaak kallines üle 6 protsendi

Shanghai terasefutuurid kallinesid sellel nädalal tublisti ja see pani tõusma ka rauamaagi hinna. Nimelt on Hiina tähtsamad tootjad lubanud oma tootmismahte vähendada, vahendab Reuters.

Rauamaagi hind kallines nädalaga 6,2 protsenti ja tonn maksis neljapäeva õhtuks 81 dollarit.

Hebei provints, kus toodetakse neljandik Hiina terasest, plaanib sellel aastal tootmist vähendada 31,86 miljoni tonni võrra, teatas Hiina meedia. Eelmisel aastal vähendas Hebei terasetootmist 14,62 miljoni tonni võrra.

„Hiinas muretsetakse sudu pärast ja see võib tootmist veelgi vähendada. Lisaks sellele on tootjate huvides mahte alandada,“ ütles Commonwealth Bank of Australia analüütik Vivek Dhar.

Austraalia prognoosib hinnalangust

Austraalia tööstuse, innovatsiooni ja teaduse ministeerium prognoosib aga rauamaagi hinnalangust.

Ministeeriumi hinnangul saab rauamaagi keskmine hind olema 2017. aastal vaid 52 dollarit tonnist. Praeguste hindade juures (80 dollarit tonnist) teenivad suuremad kaevandajad juba korralikku kasumit ning väiksemad hakkavad jalgu alla saama. Rauamaak on toorainete seas Austraalia kõige suurem ekspordiartikkel.

„Kui rauamaagi hind hakkab langema, siis eelmise aasta sarnast taastumist ei korrata,“ ütles investeerimisfirma Shaw & Partnersi kaevandusturu analüütik Peter O’Connor. „See saab olema väiksemate tootjate jaoks ülimalt raske periood.“

Austraalia tööstuse, innovatsiooni ja teaduse ministeerium prognoosib, et 2018. aastaks langeb rauamaagi tonnihind lausa 46,70 dollarini.

Vase hind tõusis nädalaga 2,4 protsenti ja tonn maksab 5714 dollarit. Tsink kallines 3,1 protsenti ning tonni eest tuleb välja käia 2700 dollarit. Tina tonnihind tõusis 0,4 protsenti 21 150 dollarini.

Nikkel odavnes 1,1 protsenti 10 180 dollarini tonnist ja alumiinium kallines 3,3 protsenti 1758 dollarini tonnist.

Hiina kivisöe import langeb

Hiina kivisöe oli detsembris languses (võrreldes eelmise kuuga), eelmise aasta sama ajaga võrreldes oli import aga jätkuvalt 50 protsenti kõrgemal. Kokku imporditi detsembris 26,84 miljonit tonni kivisütt, selgub ametlikest andmetest, vahendab Reuters.

Terve 2016. aasta lõikes kasvas import 25,2 protsenti 255,5 miljoni tonnini. Detsembri import oli novembrikuu omast 130 000 tonni võrra väiksem, sest Hiina valitsus otsustas kodumaise turu stabiliseerimiseks tootmispiiranguid leevendada.

Analüütikud prognoosivad, et kivisöe import võib 2017. aastal aeglustuda, sest palju Hiina enda kaevandused alustavad uuesti tegevust.

„Me ootame, et Hiina kivisöe import langeb jaanuaris ja veebruaris veel 10-20 protsenti. Sellel ajal on elektrijaamade tarbimine kõige madalam,“ ütles investeerimisfirma Huaan Futuresi kivisöeturu analüütik Wang Fei.

Lisaks sellele tahab valitsus piirata liigset reostamist.

Hinnad on viimase aasta jooksul tublisti tõusnud ja põhjus peituski eelkõige Hiina impordi kasvus. Nüüd, mil import hakkab aeglustuma, on ka hinnad langema hakanud.

Kulla hind on uuesti tõusma hakanud

Kulla hind on sellel aastal tõusnud rohkem kui 4 protsenti – sellele on kaasa aidanud dollari odavnemine ja üldise optimismi vähenemine. Sellel nädalal lükkas kullale hoogu juurde ka Donald Trump.

Nimelt korraldas Trump üle pika aja pressikonverentsi ning oma kõnes oli ta küllaltki äkiline. „Tema stiil on ettearvamatu ja see pani turud kõikuma,“ kirjutas Gold Newsletteri toimetaja Brien Lundin. „Trump tekitab teadmatust ja ebakindlust ning kuld reageerib sellele positiivselt, aga ainult lühiajaliselt.“

„Dollari tõusule panustajate hulk on päris suureks kasvanud ning Trump tekitas makroturgudel hüsteeriat. Nüüd proovitakse aru saada, mida see turgude ja kulla jaoks tähendab,“ ütles investeerimisfirma Elemetal LLC kauplemise juht Brad Yates. „See on hea retsept kulla hinnatõusuks.“

Kulla hind tõusis nädalaga 1,6 protsenti ja unts maksis neljapäeva õhtuks 1195 dollarit. Hõbe kallines 1,3 protsenti ja unts maksab 16,74 dollarit.

Nafta hind hakkas nädala lõpus taastuma

Nafta hinnad hakkasid nädala alguses taanduma, kolmapäeval ja neljapäeval tõusis barrelihind tublisti, sest Saudi Araabia teatas, et nende naftatootmine on langenud kahe aasta madalaima tasemeni.

Maailma suurima naftaeksportija toodangu määr on praegu 22 kuu madalaimal tasemel. OPECi liikmesriikide kohtumisel novembris seati sihiks alandada tootmist 10 058 000 barrelini päevas, et naftaturgu stabiliseerida.

„Naftat toodetakse nüüd alla 10 miljoni barreli päevas,“ teatas al-Falih. „Me ületame endale seatud eesmärki, et julgustada ka teisi naftatootjaid OPECi ühenduses ja väljaspool seda andma turule selget signaali, et ületootmist enam ei toimu.“

Ka Kuveidi naftaminister on teatanud naftatoodangu kärpimisest rohkem kui kokku lepitud. Sama eeskuju on lubanud järgida Alþeeria energiaminister.

WTI toornafta odavnes nädala lõikes 2,4 protsenti ja Brent kukkus 2,6 protsenti. Kummagi barrel maksis neljapäeva õhtuks vastavalt 55,87 ja 52,9 dollarit. Rotterdami 95 bensiini hind kukkus 3,7 protsenti ja tonn maksab 524 dollarit.

Osale arutelus

  • Nädal börsil

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

Teabevara