Börsiuudised: tööstusmetallid odavnesid

Blogi autor Mait Kraun
Blogi autor Mait Kraun

Nädala börsiuudised: varude liigutamine pani vase hinna kukkuma; ka teised tööstusmetallid odavnesid; väiksemate tootjate jaoks pole rauamaagi tõus piisav; EL kehtestas Valgevene teraskangidele tollimaksu; nafta hind stabiliseerus.

Varude liigutamine pani vase hinna kukkuma

Vase hind langes sellel nädalal viimase kuu madalaima tasemeni, sest London metallibörsi varud tegid 15 aasta suurima ühepäevase tõusu, vahendab Financial Times.

Vase hind kukkus nädalaga 3,8 protsenti ja neljapäeva õhtuks maksis tonn 5505 dollarit. Nimelt teatas Londoni metallibörs (LME), et varud kasvasid esmaspäeval 38 400 tonni võrra 345 000 tonnini.

Alates 8. detsembrist on varud kasvanud 60 protsendi võrra, sest rafineeritud vask on liikunud Hiinast Londoni metallibörsi ladudesse. Varude liigutamine on ka varem vase hinda märkimisväärselt mõjutanud.

Mõned analüütikud usuvad, et hiljutise liikumise on põhjustanud kaubaveo ja varundamise hindade langus. Teised ütlevad, et varusid liigutas suur toorainekaupleja ning see on osa keerukast kauplemisstrateegiast.

Lisaks sellele teatas Standard Chartered, et mitteametlikud varud (dokumenteerimata) on juulis lõpust alates kasvanud 500 000 tonni võrra. „Kui Hiina rafineeritud vase impordinõudlus ei hakka kiiresti tõusma, siis võib see metall jõuda Londoni metallibörsi varudesse,“ teatas pank.

Rauamaak on kallim, aga väiksed kaevandajad ikka hädas

Rauamaagi hind on sellel aastal tublisti tõusnud, aga väiksemad kaevandajad on jätkuvalt raskustes, vahendab Reuters.

Paljude väiksemate tootjate kulud on jätkuvalt liiga kõrged ja selle tõttu ei saa nad oma seadmeid ja kaevandusi uuesti tööle panna.

Rauamaagi hind on tänavu kallinenud üle 80 protsendi ning tonn maksab 76,15 dollarit. Tõsi, nädala lõikes odavnes rauamaak lausa 6,6 protsenti – põhjus peitub tõenäoliselt selles, et hind on viimasel ajal tõusnud liiga kiiresti ning tegemist on tehnilise korrektsiooniga.

Väiksed kaevandajad tegutsevad näiteks Rootsis ja Hiinas – nende jaoks on ajad jätkuvalt rasked, sest kaevanduste tootmiskulud võivad tonni kohta ulatuda 100 dollarini. Võrdluseks võib tuua, et mitmete suuremate kaevandusfirmade (näiteks BHP Billitoni ja Rio Tino) kulud on tonni kohta väiksemad kui 20 dollarit.

Rootsi kaevandajatel raskused

Rootsi riigi käes olev kaevandusfirma LKAB on peatanud Mertaineni kaevanduse tegevuse, sest see ei ole jätkuvalt kasumlik.

Lisaks sellele kardetakse, et rauamaagi hind võib uuesti langema hakata. „Hinnad on tõusnud liiga kaugele ja liiga kiiresti,“ ütles Julius Baeri analüütik Carsten Menke, kes prognoosib, et kolme kuu lõikes kukub rauamaak tagasi 65 dollarile tonnist. Aasta pärast peaks hind langema 50 dollarini.

Goldman Sachs prognoosib, et rauamaagi keskmine tonnihind on 2017. aastal 62 dollarit ja 2018. aastal 47 dollarit.

Teistest toorainetest langes tsingi hind 6,8 protsenti ning tina kaotas 0,9 protsenti. Kummagi tonn maksis neljapäeva õhtuks vastavalt 2620 ja 20 905 dollarit.

Alumiinium odavnes 1,2 protsenti ja tonn maksab 1725 dollarit. Nikli tonnihind langes 5,2 protsenti 10 830 dollarini.

Üleüldiselt olid toormed sellel nädalal languses, sest hiljutine tõus on olnud väga järsk – turud võtsid lihtsalt hingetõmbepausi. Mõned analüütikud usuvad, et toorainete hinnatõus on ka veidi liiga järsk ja kiire olnud.

EL kehtestab Valgevene teraskangidele tollimaksu

Euroopa Liit kehtestab betooni tugevdavatele ehitusdetailidele, mis tulevad Valgevenest, tollimaksud. Sellega loodetakse võidelda madalate hidadega, teatasid Euroopa Liidu ametnikud.

Tollimaksu suurus saab olema 12,5 protsenti ning see kehtib kõigile Valgevene tootjatele.

Teema uurimist alustati juba märtsis, mil Euroopas Terase Assotsiatsioon esitas ELile kaebuse. Senimaani olid kõik kaebused seotud Hiinaga ning aasta alguses otsustatigi riigile imporditariifid kehtestada.

Nüüd on otsustatud, et meetmed tuleb kasutusele võtta ka Valgevene tootjate vastu – sellega loodetakse Euroopa Liidu tööstust kaitsta.

Donald Trump põhjustas tooraineturul haruldase trendi

Üks fundamentaalne tooraineturu dünaamika on keeratud pea peale ning põhjuseks on eelkõige Donald Trumpi valimisvõit, vahendab Bloomberg.

Tööstusmetallide hinnad ja USA dollar tõusevad samal ajal, sest oodatakse, et USA majanduskasv ja inflatsioon hakkavad Trumpi presidentuuri ajal kiirenema. Tavaliselt liiguvad toorained ja dollar vastupidises suunas, sest dollari tugevus muudab toorained teiste riikide valuutade kasutajate jaoks kallimaks.

Londoni metallibörsi indeks kallines novembris 12 protsenti, mis on viimase kuue aasta suurim tõus. Bloombergi dollariindeks tõusis samal ajal aga 3,9 protsenti ning jõudis viimase 13 aasta kõrgeima tasemeni.

Indeksite viimase 30 päeva korrelatsioon on nüüd 0,29. Veel juulis oli see näitaja negatiivne (-0,6), selgub Bloombergi kogutud andmetest.

 „Pärast valimisi on investorid loobunud turvalistest varadest ning otsivad kasvu,“ ütles Morgan Stanley metallituru analüütik Tom Price. „USA dollar on tõusnud kõrgemale, aga samal ajal on kasvanud ka toorainete nõudlus.“

Nafta hind stabiliseerus

Nafta hinnad on sellel nädalal stabiliseerunud ning suuri hinnakõikumisi pole olnud. Nädalaga langes Brenti toornafta hind 0,2 protsenti ja WTI kallines 2 protsenti. Kummagi barrel maksis vastavalt 54,16 ja 52,2 dollarit.

Rotterdami bensiini hind kallines aga 2,84 protsenti ja tonn maksab juba 534 dollarit. 

Osale arutelus

  • Nädal börsil

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Tööstusliidrid

Teabevara