Puidutööstuses jätkub kiire kasv

Puitmajade tootja Harmet OÜ juhatuse esimees ja üks omanikke Toomas Kalev (keskel) võib rahul olla – käive kasvas mullu 42% ja ärikasum 80%.
Puitmajade tootja Harmet OÜ juhatuse esimees ja üks omanikke Toomas Kalev...

Metsa- ja puidutööstus on üks Eesti kiiremini areneva lisandväärtuse kasvuga majandusharusid ja suurema käibega tööstusharusid, kirjutab Äripäeva erileht Metsamajandus.

Puidu-, paberi- ja mööblitööstus annab enam kui veerandi – 26% Eesti töötleva tööstuse lisandväärtusest, selgub Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu värskelt ilmunud 2015. aasta ülevaatest. Metsa- ja puidutööstuse lisandväärtus kasvas mullu kokku 6,9%, samal ajal, kui Eesti majandus tervikuna kasvas vaid 1,8% ning töötlev tööstus keskmiselt hoopis kahanes 2,2%.

Toodangumaht kasvab

Ettevõtete kogu müügitulu sektoris oli mullu 3,1 miljardit eurot, aastaga kasvas see 9%. Toodangumaht kasvas pea kõigis peamistes tooterühmades. Oluliselt – 84% kasvas puidugraanulite tootmine. 11% kasvas liimpuidu ja 6% spooni toodangumaht.

Puitlaastplaadi ja pleegitamata paberi tootmismahud aga mullu langesid, vastavalt14% ja 3%. Edasist summaarse lisandväärtuse kasvu järgnevatel aastatel võib üsna kindlalt prognoosida. Seda nii tänu mahu kasvule kui ka toodete liikumisele väärtusahelas ülespoole.

Puidusektori arengupotentsiaal on oluline nurgakivi kestlikuks majanduskasvuks. Puittoodete tootmine annab võimaluse taastuval ressursil põhinevate materjalitehnoloogiate arenguks ning puidu biomassi kasutamine taastuvenergeetika arenguks. Kohalik ressurss vähendab puidutööstuse toormeriski võrreldes tööstusharudega, mis baseeruvad importtoormel. Seda aga vaid juhul, kui meie metsakasutuse regulatsioonid on orienteeritud metsade kestlikule majandamisele.

Eksport ületab importi kolm korda

Puidupõhised tooted on Eestile olulised väliskaubanduse bilansi tasakaalustajad. Pärast 2008.–2009. aasta majanduslangust on eksport olnud kasvav ning kerkis mullu 1,83 miljardi euroni. Kogu Eesti kaupade ekspordist moodustas see 16%.

Puittoodete eksport ületab importi kolm korda ning väliskaubanduse saldo on olnud läbi aegade tugevalt positiivne. 2015. aastal oli saldo 1,2 miljardi euroga plussis ning võrreldes 2014. aastaga kasvas eksport 6,6%.

Ekspordimahus on ülekaalus suurema lisandväärtusega tooted nagu sae- ja höövelmaterjal, puidust kokku pandavad majad, puitmööbel ning puidust ehitusdetailid. Viimastel aastatel on oluliselt kasvanud graanuli ning vähenenud ümarpuidu ekspordimahud.

Ligi pool sektori mullusest ekspordist läks Skandinaavia riikidesse. 20 peamisesse sihtriiki läheb 90% kogu ekspordist, üle 2/3 kogu ekspordikäibest saadakse Euroopa Liidu riikidest.

Raiemaht vähenes

Keskkonnaagentuuri eksperthinnangul oli raiemaht eelmisel aastal 10 miljonit kuupmeetrit, mis on 3% vähem kui 2014. aastal.

Raiemahu eksperthinnangu arvutamisel kasutab keskkonnaagentuur satelliitpilte, RMK, metsateatiste ja Eesti statistilise metsainventuuri (SMI) andmeid.

Statistilise metsainventuuri metoodika alusel arvutatakse raiemaht vähemalt pooleteiseaastase hilinemisega.

Viimaste andmete võrdlusel erinesid SMI ja eksperthinnangu arvutatud raiemahud üksteisest oluliselt – keskkonnaagentuuri eksperthinnangu alusel oli raiemaht 2013. aasta 9,4 ning SMI andmetel 7,7 miljonit kuupmeetrit. Suurtest erinevustest tulenevalt on praeguse seisuga muudetud SMI arvutamise metoodikat. Uue metoodika alusel arvutatavad 2014. aasta andmed avalikustatakse tänavu sügisel ning need saavad eelduse kohaselt olema täpsemad.

Metsanduse Arengukava 2020 järgsele raiehinnangule – 12–15 miljonit kuupmeetrit aastas – jääb aga praegune raiemaht siiski oluliselt alla. Samas lubavad viimaste aastate investeeringud siiski prognoosida raiemahtude kasvu tööstusliku puidu varumisel. Metsa majandajad näevad suurt potentsiaali madalama kvaliteediga energiapuu täiendavas kasutamises, kuna raieküpsete metsade osakaal on suur madala kvaliteediga küttepuu sortimendi osas.

Rohkem investeeringuid ja töökohti

Statistikaameti andmetel kasvasid 2014. aastal investeeringud metsa- ja puidusektoris ligikaudu 25%.
Mullu töötas metsa- ja puidusektoris 37 900 inimest, mida on 9% võrra rohkem kui 2014. aastal. Sektori tööstusharudest kasvas töötajate arv enim puidutööstusettevõtetes – aastaga lisandus ligi 4000 töökohta.
Töötlevas tööstuses tervikuna on puidutööstus üks suurimatest tööandjatest. Investeeringute mahu kasv lubab prognoosida töötajate arvu kasvu ka järgnevatel aastatel.

Kasvu oodata ka järgmisel aastal

Tänavuseks aastaks võib prognoosida sektoris mõõdukat kasvu, mida veab ekspordi kasv. 2017. aastaks on aga oodata märgatavat mahu- ja käibekasvu tänu tehtud tootmismahtude ja lisandväärtuse kasvu vedavate investeeringute täisvõimsusel käivitumisele.

Mahu- ja käibekasvu võib eriti oodata vineeri, graanuli ja saematerjali tootmises. Välisturgudel valitsev ebakindel olukord muudab küll ettevõtetel oma kauba realiseerimise raskemaks, kuid üldine trend toetab puittoodete kasutamise kasvu.

 

ÜKS KÜSIMUS

Milline on kõige silmapaistvam trend puidutööstuses? 

Jaanus Heile, VinCom OÜ juhatuse liige:

Konkurents tiheneb. Järeltöötlusesse on kõvasti investeeritud. Teine asi – turud on aktiivsed. Puit läheb hästi, eri asju on töös ja lepinguid tuleb. Järgmine aasta tuleb positiivne, kui pole ennustamatuid muutujaid. Praegu tundub, et uus aasta tuleb sama hea kui 2016. Loodame seda, sest tegime ka ise mahu ja efektiivsuse kasvu investeeringuid.

Silver Särev, Benexon OÜ juhatuse liige:

Toodame küttepuid. Läheb tasapisi, natuke küttepuudele turgu ikka on. Loodame seda kasvatada ehk leida uusi kliente, see pole lihtne. Küttepuudel pakkumist on, meil tooraine puudust pole.

Tiit Nilson, Woodwell AS juhatuse esimees:

Puiduturg läheb alla. Midagi pole teha, ootame, et turg paraneks. See on miljoni dollari küsimus, millal tulevad märgid turu tõusust. Kuid kui on langus, siis kuskil tuleb alati tõus, pole ükski asi jäänud lõpuni langema.

Ermo-Raiki Rebane, Puitpaneel OÜ tegevjuht:

Näen, et majade tootmissektoris on kasvuruumi. Tänapäeva ühiskond hindab kiirust, mugavust, efektiivsust. Puitmajad on kiiresti monteeritavad, sellega saavutatakse märgatav ajavõit ja energiatõhusus. Betooni ja kiviga on energiatõhusust raskem saavutada ja see nõuab rohkem ressursse. Iga kasv võtab aega. Et välisturgudele eksportida, on vaja ennast tõestada, kõik käib käsikäes. Kuid ka seal on oodata pigem kasvu. Miks mitte? Eestlastel on alati kombeks vinguda, võiks ka kiunuda. Kuid edasiminek on iseendas kinni. Alati on vinguda kergem, kui leida lahendusi.

Mati Kuklane, HeSveKa & Co juhataja:

Meile mõjub palgi puudus. Palki pole, on arrivederci (kuni kohtume taas – itaalia keeles, toim).
Ei tule ots otsaga kokku, reservi pole. Millest see tuleb? Esiteks oli märg suvi ja palki ei saanud teha. Teiseks, lätlased maksavad palgi eest rohkem, sest neil on tööliste palk madalam. Lõuna-Eestist viiakse palju palki sinna. Turg on üks, viiakse ikka sinna, kus parem hind. Kala ujub ikka sinna, kus sügavam. Saame proovida hinda tõsta ja ots otsaga välja tulla. Midagi muud teha ei ole.

Urmas Lillepalu, Combilink OÜ juhatuse liige:

Konkurents teravneb kogu aeg, sest arvestatavat investeeringute toel kasvanud tootmise mahtu jääb väheks.
Aeg näitab, kas sai liigselt investeeritud. Juba praegu veetakse tooret Skandinaaviast ja Venemaalt sisse, see ilmselt kasvab. Praegu ei ole näha, et nõudlus puidutööstuse toodete vastu väheneks.

NB! Puidutööstuse täismahus TOPi vaata Äripäevast

Osale arutelus

  • Mariliis Pinn, kaasautor

    Mariliis Pinn, kaasautor

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

Teabevara