Eesti eksporti veab kolm kaubagruppi

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Augustis suurenes kaupade väljavedu Eestist 12% aastases võrdluses, Eestis toodetud kaupade eksport aga isegi 14%. Tegemist on viimaste aastate tugevaima kasvuga, kommenteeris Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Eestis toodetud kaupade ekspordi kasvu toetasid peamiseltkommunikatsiooniseadmete (Mehhikosse), elektrienergia (Lätisse), ning kokkupandavate ehitiste (Norrasse ja Rootsi) eksport, mis moodustasid kokku ligikaudu kolmveerandi Eestis toodetud kaupade ekspordi kasvust.

Riikide järgi suurenes Eestis toodetud kaupade eksport enim Mehhikosse (kommunikatsiooniseadmed), Soome (puittooted, masinad ja mehaanilise seadmed ning mõõte ja kontrollseadmed) ja Togosse (põlevkiviõlitooted). Sel aastal on juba 6 kuul veetud suuremates kogustes põlevkiviõlitooteid Togosse ning eelmise aasta madalama baasi tõttu tuleb ka suurem kasv. Mehhiko on sel aastal kommunikatsiooniseadmete väljeveo toel tõusnud Eesti 13. ekspordituruks (2% koguekspordist). Kõige enam vähenes Eestis tootetud kaupade eksport aga Hollandisse (põlevkiviõlitooted), Suurbritanniasse (puittooted) ja Venemaale (masinad ja mehaanilised seadmed).

Kommunikatsiooniseadmed on suurima osakaaluga kaubagrupp Eesti ekspordis- sel aastal 15%. Kuigi augustis kasvas kommunikatsiooniseadmete eksport 26%, on aasta jooksul olnud kasv väga ebaühtlane ning esimese 8 kuuga on selle kaubagrupi väljevedu jäänud eelmise aasta tasemele.

Kuni aprillini näitas Eestis toodetud kaupade väljevedu Venemaale hüplikku paranemistAlates maist ehk siis 4 kuud järjest on see olnud aga taas tugevas languses. Venemaa osakaal Eestis toodetud kaupade ekspordist on langenud 2,2 protsendini ning seega on kahanenud ka selle mõju kogumajandusele. Samas, ekspordi suur vähenemine nii augustis kui ka sel aastal kokku avaldavad majandusele negatiivset mõju.

Kaupade import kasvas augustis 8%. Kuna eksport kasvas impordist kiiremini, vähenes oluliselt kaubandusbilansi puudujääk, mis on toeks majanduskasvule. Viimati oli kaubandusbilansi puudujääk väiksem möödunud aasta jaanuaris. Samas, kuna Eesti majandus sõltub väga palju impordist (ettevõtete tootmissisenditeks, investeeringuteks, eratarbimiseks), siis toob majandusaktiivsuse kasv kaasa suurema nõudluse impordi järele ja viib kaubandusbilansi rohkem negatiivsemaks. Seetõttu on majanduskasvu jaoks ekspordimahtude ja –hindade tõus väga olulised.

Ekspordihindade langus ongi alates möödunud aasta oktoobrist taandunud ning augustis jõudis see isegi tagasihoidliku kasvuni. See on ka toeks ettevõtete ekspordikäibe kasvule, mis omakorda vähendab suurenenud tööjõukulude negatiivset mõju ettevõtete kasumlikkusele ja toetab investeerimist. Kuna ekspordihinnad on taandunud impordihindadest kiiremini, on ettevõtete kaubandustingimused veidi paranenud ehk sisseostetud kaupu saab osta odavamalt, samas kui väljamüügihinnad tasapisi kasvavad. Mõistagi on olukord tegevusalade lõikes üsna erinev.

Kaheksa kuu kokkuvõttes on Eestis toodetud kaupade eksport suurenenud jooksevhindades 1% võrra. Ekspordihindade muutusega korrigeeritud ekspordimaht on sel aastal kasvanud aga isegi 3%.

Statistikaamet üllatas taas väliskaubandusnumbrite parandamisega. Kui kuu aega tagasi avaldatud juulikuu Eestis toodetud kaupade eksport kasvas ligikaudu 15% (tõsi küll, paljuski möödunud aasta baasefekti mõjul), siis uuenenud number on hoopis 5% langust. Samuti muutus selle aasta esimese seitsme kuu eksport mõõdukast kasvust (+5%) hoopis languseks (-1%).

Kuigi kaupade ekspordi kasv peaks tasapisi jätkuma, võivad lähikuud olla üsna hüplikud. Meie hinnangul järgmisel aastal suuremate kaubanduspartnerite impordinõudlus paraneb veidi ja see peaks pakkuma paremaid võimalusi eksportimiseks.

Osale arutelus

  • Tõnu Mertsina

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

NPM Silmet otsib TEHNIKAVALDKONNA HOOLDUSJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

Coma Investing otsib EKSPORDIMÜÜGIJUHTI

M-Partner HR OÜ

31. august 2017

NPM Silmet otsib TOOTMISJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

Käsi­raamatud