Swedbank: Eesti majandus vajab rohkem investeeringuid

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul hakkab netopalga reaalkasvu langus tarbimist järk-järgult piirama.
Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul hakkab netopalga reaalkasvu langus...

Viimastel kuudel on Euroopa majanduskasvu väljavaadet korrigeeritud järjest allapoole, seejuures on ebakindlus ja negatiivsete riskide tõenäosus jätkuvalt suur. Swedbank Eesti nihutas majanduskasvu prognoosi veidi allapoole ning ootab, et sel aastal kasvab majandus 2% ning järgmisel 2,5%.

Vaatamata kasvu korrigeerimisele on majanduse peamised mõjurid jäänud samaks. Välisnõudlus ja eksport peaksid tasapisi paranema ning hinnakasv taastuma. Netopalga reaalkasvu järsk aeglustumine hakkab aga tarbimist järk-järgult piirama, rääkis Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina täna toimunud panga kevadise majandusprognoosi esitlusel.

Eesti peamiste kaubanduspartnerite impordinõudlus peaks sel aastal paranema. Möödunud aastane Eesti kaupade ekspordi vähenemine tuli peamiselt Rootsi (elektroonikatooted), Läti (elekter), Belgia (põlevkiviõlitooted) ja Venemaa turu arvelt. Eesti eksportijad suutsid küll mitmetel turgudel oma ekspordikäivet kasvatada, kuid see ei kompenseerinud ekspordi vähenemist teistesse riikidesse.

Eestis toodetud ja Venemaale suunatud kaupade ekspordi osakaal koguekspordis on kahanenud (eelmisel aastal 2,8% kogu ekspordist), mis vähendab oluliselt mõju Eesti majandusele. Samas avaldab Venemaa turul toimuv tugevat mõju meie transpordiettevõtetele, sest läbi Eesti Venemaale re-eksporditavate kaupade osakaal on väga kõrge.

Eesti peamiste kaubanduspartnerite impordinõudlus peaks sel aastal aeglaselt paranema, mis loob rohkem ekspordivõimalusi Eesti ettevõtetele.

Swedbanki tööstusettevõtete uuringu kohaselt plaanivad Eesti eksportöörid sel aastal oma turuosa eksporditurgudel suurendada. Sealjuures on lisaks Skandinaaviamaadele fookuses eksport Saksamaale, Suurbritanniasse ja Taani.

Oodatav välisnõudluse paranemine peaks suurendama ettevõtete nõudlust investeeringute järele. Vaatamata sellele, et koguinvesteeringute vähenemise tempo eelmise aasta lõpus aeglustus, ei näidanud ettevõtete investeeringud veel selgeid paranemise märke. Selle peamiseks põhjuseks oli tavapäratult väiksemad investeeringud transpordivahenditesse. Oodatav välisnõudluse paranemine peaks suurendama ettevõtete nõudlust investeeringute järele.

Investeeringutele on toeks jätkuvalt madalad laenuintressid. Enim plaanivad Eesti tööstusettevõtted investeerida efektiivsuse tõstmisse ja üha enam ka tootearendusse, et parandada oma konkurentsivõimet.

Tööjõukulude jätkuv surve ettevõtete kasumlikkusele, aeglaselt paranev nõudlus ja hinnakasvu loid taastumine võivad aga lähitulevikus ettevõtete investeerimisvalmidust takistada.

Hinnad kasvavad sel aastal aeglaselt tänu madalatele toorainete hindadele. Swedbanki hinnangul taastub tarbijahindade kasv sel aastal vaid 0,5 protsendini. Näiteks toornafta hind jääb eurodesse arvestatuna kuni sügiseni eelmise aasta tasemest allapoole. See alandab Eestis kütuste ja kütte hinda.

Muudatused maksupoliitikas tõstavad nii sel kui ka järgmisel aastal alkoholi, tubaka ja kütuste hindu. Järgmisel aastal kiireneb hindade kasv 2,6 protsendini, peamiselt tänu toorainete kallinemisele ja planeeritud aktsiisitõusudele.

Hõive peaks sel ja järgmisel aastal vähenema Ühelt poolt väheneb tööjõud ja teiselt poolt vajavad ettevõtted tehnoloogilise arengu tõttu järjest vähem töötajaid. Hõive peaks langema ka mõnes eksportivas harus, kus nõudlus on nõrk ja/või hinnad oluliselt langenud.

Riigireform vähendab töötajate arvu avalikus sektoris. Juulis 2016 käivituv töövõimereform sunnib vähenenud töövõimega inimesi tööd otsima. Ootame eelpool toodud arengute tõttu tööpuuduse väikest tõusu nii sel kui järgmisel aastal (vastavalt 6,5 ja 6,7 protsendini).

Palgakasv püsib kiire. Palgakasv püsib kiire, kuna sobivate töötajate leidmine on ettevõtete jaoks endiselt keeruline. 10-protsendiline miinimumpalga tõus 2016. ja 2017. aastal tõstab keskmist palka täiendava 0,5 protsendipunkti võrra kummalgi aastal. Reaalse ostujõu kasv aastatel 2016-2017 aeglustub, kuna nominaalne palgakasv aeglustub (sel aastal 4,8 ja järgmisel aastal 5,5 protsendini), hinnad tõusevad ja tööjõu maksukoormuse alanemine on väiksem kui 2015. aastal. See hakkab tarbimise kasvu järk-järgult piirama.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

Teabevara