Iraani naftaekspordi suurenemine surub hinna veelgi madalamale

Blogi autor Mait Kraun.
Blogi autor Mait Kraun.

Nädala börsiuudised: Goldman ennustab rauamaagi turule talveund; Rio Tinto panustab liitumi peale; Föderaalreserv pani kulla hinna kukkuma; Iraan surus nafta hinna veelgi madalamale.

Goldman: rauamaagi turg läheb talveunne

Goldman Sachs vähendas rauamaagi hinnaprognoose – 2016. aastaks oodatakse, et hind langeb 38 dollarini tonnist ja 2017. aastaks 35 dollarini. Varasemad prognoosid olid vastavalt 44 ja 40 dollarit. Pikemas perspektiivis peaks rauamaagi hinnalangus peatuma 34 dollari juures, arvavad panga analüütikud.

Nende sõnul väheneb Hiina rauamaagi nõudlus 2040. aastaks 50 protsendi võrra. „Rauamaagi tööstus magab pikemat talveund kuni teised regioonid peale Hiina hakkavad nõudlust domineerima,“ ütlesid analüütikud Christian Lelong ja Amber Cai.

Kui nende prognoos läheb täide, siis tõenäoliselt räsib see tervet Lääne-Austraalia rauamaagi tööstust. Edukalt tuleks toime ehk ainult suuremad tootjad nagu BHP Billiton ja Rio Tinto.

Rauamaagi hind kallines 0,9 protsenti ja tonn maksab 39,43 dollarit. Vaatamata mõningasele stabiliseerumisele püsis hind sellel nädalal jätkuvalt alla 40 dollari tonnist – see on paljude ekspertide sõnul piir, millest alates muutub suur osa toodangust kaevandajate jaoks kahjumlikuks.

Vase hind tõusis nädalaga 0,6 protsenti ja tonn maksis neljapäeva õhtuks 4609 dollarit. Metall on 2015. aastal odavnenud juba 26 protsenti – peamiselt suurenenud tootmise ja Hiina nõudluse jahenemise tõttu.

Teistest tööstustoorainetest kallines kivisüsi hind 0,9 protsenti ja tonn maksab 43,05 dollarit. Tsingi hind odavnes 1,9 protsenti ja tonni eest tuleb välja käia 1520 dollarit. Tina kallines 0,6 protsenti 14 640 dollarini tonnist.

Nikkel tõusis 0,8 protsenti ja alumiinium odavnes 0,3 protsenti. Kumbki maksis neljapäeva õhtuks 8750 ja 1486 dollarit tonnist.

Rio Tinto panustab liitiumi peale

Kaevandusgigant Rio Tinto tahab olla üks esimesi, kes hakkab liitiumi turul tõsisemalt kanda kinnitama. Liitium on üks väheseid tooraineid, mis pole tööstusmetallide ja kütuste hindadega koos langenud.

Ettevõtte teemantite ja mineralide üksuse tegevjuht Alan Davies ütles, et Rio Tinto otsib juba aku- ja autotootjaid, kellega strateegilist koostööd tegema hakata.

„Liitiumkarbonaat oleks meie jaoks uus asi, aga maailmal on liitiumi tulevikus vaja elektriautode jaoks tunduvalt rohkem,“ ütles Davies. Rio Tinto ehitab liitumi kaevandust praegu Serbiasse.

Tema kommentaarid tulevad ajal, mil liitiumi hinnad on kiiresti kasvama hakanud. Citi panga uuringu kohaselt on liitiumi hinnad kallinenud viimase kahe kuuga 70 protsenti ja tonn maksab 10 000 dollarit.

Analüütikute sõnul on liitiumiturg peagi jõudmas defitsiiti, sest järjest rohkem ehitatakse akusid tootvaid tehaseid. Ka elektriautosid tootev Tesla pole suuremat tarnelepingut veel sõlminud.

Praegu domineerivad liitumiturgu Tšiili, Boliivia ja Argentina – nendes riikides on 70 protsenti kogu maailma liitiumivarudest.

Föderaalreservi otsus pani kulla hinna kukkuma

Kulla hind ja väärismetalli kaevandajate aktsiad hakkasid pärast Föderaalreservi otsust intressimäärasid tõsta järsult langema.

Keskpank tõstis kolmapäeval baasintressimäära 0,25 protsendipunkti võrra. Pärast seda hakkas dollar järsult kallinema, mis survestab omakorda kollase metalli hinda. Samuti andis Föderaalreserv mõista, et intresside tõstmisega jätkatakse ka 2016. aastal.

Kulla hind on täna nädalaga langenud 1,8 protsenti ja unts maksab 1054 dollarit. Arvatakse, et väärismetalli hind võib peagi langeda alla 1000 dollari taseme. Alates 2011. aasta sügisel saavutatud tipust on kulla hind langenud üle 45 protsendi.

Viimati maksis kullaunts alla 1000 dollari 2009. aasta 29. septembril. Ka kullakaevandajate aktsiad on võtnud vastu suure löögi – neid firmasid kajastav börsil kaubeldav fond Market Vectors Gold Miners ETF (GDX) odavnes neljapäeval ligi 6 protsenti.

Hõbeda hind langes nädala lõikes 2,9 protsenti ja unts maksab 13,74 dollarit – viimati oli hind nii madalal kuus ja pool aastat tagasi.

Iraan surus nafta veelgi madalamale

Nafta hind jätkas langust, sest Iraan kinnitas esmaspäeval, et hakkab naftaeksporti pärast sanktsioonide alt vabanemist suurendama, vahendab Bloomberg.

WTI toornafta hind odavnes nädalaga 4,8 protsenti, Brenti hind langes 6,1 protsenti. Kummagi barreli hinnaks kujunes vastavalt 35,22 ja 37,43 dollarit.

„Nüüdseks ei ole enam mingit võimalust, et Iraan lükkab naftaekspordi suurendamise plaani edasi,“ ütles Iraani nafta ja kaubanduse aseminister Amir Hossein Zamaninia. See tähendab, et Iraan tahab vaatamata nafta hinna järsule langusele oma tootmist ikkagi laiendama hakata. Riskifondide ja teised suurte finantsinstitutsioonide panused hinnalangusele on rekordtasemeteni jõudnud, selgub USA toorainefutuuride kauplemise komisjoni (CFTC) andmetest.

Viimati oli nafta hind nii madalal finantskriisi ajal. OPECi riigid on loobunud tootmispiirangutest, et kaitsta oma turuosa – see suurendab ülepakkumist veelgi. Rahvusvaheline Energiaagentuur ennustab, et ülepakkumine kestab vähemalt 2016. aasta lõpuni, sest nõudlus jaheneb ja OPEC näitab „uuenenud sihikindlust tootmise suurendamiseks“.

Osale arutelus

  • Nadal börsil

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Kalev otsib TEHNIKAJUHTI

Kalev AS

23. november 2017

Tallinn Shipyard otsib LAEVAREMONDITEHASE TEGEVJUHTI

Tallinn Shipyard OÜ

26. november 2017

IT Koolitus otsib KOOLITAJAT

IT Koolituskeskuse OÜ

10. detsember 2017

Teabevara