Keemiatööstuse vastakate olude aasta

Eesti Keemiatööstuste Liidu tegevdirektor Hallar Meybaum
Eesti Keemiatööstuste Liidu tegevdirektor Hallar Meybaum

Õlitootjad võitlevad eksistentsi nimel, kosmeetikatootjail läheb aga täiskäik edasi. Madal nafta maailmaturuhind mõjutab samas kogu sektorit, sundides paljusid õlitootjaid tootmisega lõpparvet tegema.

Eesti Energia juhatuse liikme Raine Pajo hinnagul on nafta madal maailmaturuhind toonud õlitööstuses kaasa olukorra, kus paljud konventisonaalsed õlitootjad on sunnitud oma tootmise sulgema, sest nad ei suuda madala hinna tõttu enam kulutusi katta ja turul püsida.

Ka põlevkiviõli müügihind on Pajo sõnutsi otseses seoses nafta maailmaturu hinnaga. „Oleme sunnitud otsima lahendusi tootmistegevuse efektiivsuse tõstmiseks ja toodangu omahinna vähendamiseks, et konkurentsis püsida,“ märgib Pajo.  

Õlitööstuse toodangu omahind sõltub samuti toorainest ehk põlevkivist, mille hinda mõjutavad Pajo sõnul mitmed tegurid. „Näiteks kui efektiivselt suudame kaevandada, millised on keskkonnamaksud ja ressursitasud, ka tööjõumaksud. Peame suutma põlevkivi omahinda piisavalt madalal hoida, et meie tootmine oleks konkurentsivõimeline,“ sõnab ta.

Pajo jätkab, et õlitootmises ei olnud eelmine aasta kerge, kuna 2014. aasta teises pooles toimus kütuste maailmaturuhindade langus. „Kui 2014. aasta jaanuaris oli Brenti toornafta keskmine hind 80,2 eurot barreli eest, siis aasta lõpuks langes see koguni 50,9 eurole. Sellele vaatamata suutsime siiski turul püsida ja vedelkütuste toodangut kasvatada 24% võrra 2013. aastaga võrreldes ning see ulatus 265,3 tuhande tonnini,“ avaldab Pajo, kelle sõnul kasvas toodang eelkõige tänu Eesti Energia uuele Enefit280 õlitehasele, mille õlitoodang kasvas 44,3 tuhande tonni võrra.

Põlevkivitööstusest värvi - ja lakitootmiseni. AS Orto juhataja Gunnar Laas räägib, et keemiatööstus on oma olemuselt väga avar sektor, varieerudes valdkonniti põlevkivitööstusest kuni värvi -, laki - ning kosmeetikatootmiseni välja.

Laasi sõnul möödus mullune aasta ettevõttele edukalt – turule toodi mitmeid uudseid tooteid.

„Tänavu sügisel turule jõudnud toodete osas algas arendustöö tegelikult juba 2014. aastal, ühe selge näitena saan tuua uuenenud Puhas Loodus näohooldussarja tootearendusse,“ räägib Laas.

Veel tegi Orto AS Laasi sõnul mitmeid Investeerigud tootmise efektiivistamiseks, seda eriti pesevainete tehnoloogilise liini automatiseerimiseks. „Veel jätkasime ettevalmistus uue tootmiskompleksi projekteerimiseks,“ sõnab Laas. 

Eest kosmeetikatootjate edu. Erinevalt õlitootjaist läheb kosmeetikatöösturitel, seda iseäranis üldjoontes hästi. Laasi sõnul on turule on tulnud palju uusi, oma niši leidnud kosmeetikatootjaid. „Eks igaüks uutest, kodumaistest tootjatest võtab oma natukese ära piiritagustelt konkurentidelt,“ lausub Laas, kelle hinnangul on kodumaise turu kasvu taga ennekõike sissetulekute tõus ning Eesti tootjate  kvaliteetsed ja üsna selgelt eristuvad tooted. Ka oskavad uued tootjad end osavalt turundada sotsiaalmeedias, luues kodumaisele kosmeetikatööstusele positiivse kuvandi.

Vaatamata suuremale trendile, mille kohaselt on kaubandus suures jaos kolimas internetti, on Laasi sõnul meeldiv tõdeda, et Eestis on tekkinud hulgaliselt uusi, omanäolisi kosmeetikabutiike. „On ka selliseid, kus müüakse ainult Eesti valmistatud kosmeetikatooteid,“ rõõmustab Laas ja lisab, et kahtlemata on seegi tunnustus kogu Eesti kosmeetikatööstuse sektorile. „Veel paar-kolm aastat tagasi oleks tundunud uskumatu, et väikesele Eesti turule mahub ära kaks suurt Ilumessi, ent nüüd on see reaalsus,“ lisab ta.

Ka saadavad  Laasi sõnul keskkonnateadlikes portaalides ja ilublogides  Eesti kosmeetikatootjate toodangut valdavalt kiidusõnad. „Kahtlemata  on Eesti kosmeetikatööstuse ja viimastel aastatel tehtud töö tunnustuseks Cosmetics Europe presidendi  ja maailma ühe suurema kosmeetikafirma L'Oréal Prantsusmaa juhi Lo?c Armand´i visiit, kes  kiitis Eesti looduskosmeetika suunda, millest ka teised riigid eeskuju võtta võiksid,“ märgib Laas. „AS Orto  juhatajana ja Keemiatööstuse Liidu kosmeetika ja tarbekeemia sektorgrupi juhina võin julgelt kinnitada, et meil läheb hästi  -  tegu on koguni väikese Eesti kosmeetikatööstuse buumiga,“ lausub ta.

Murekohtadena toob Laas välja väljatöötamisel oleva ISO standardi Looduskosmeetika osas, mis kujutab endast parajat kadalippu ning tarbekeemia toodete CLP määruse rakendamise, mis käsitleb kemikaalide klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist. „See nõuab eelkõige uusi teadmisi, aga ka pakendite uuendamist. CLP määruse rakendamiseks on Keemiatööstuse Liit organiseerinud viimaste aastate jooksul mitmeid koolitusi ja osalenud AISE poolt pakutavates programmides, nt DETNET,“ täpsustab ta.

Farmaatsiasektori trend stabiilsus. Tallinna Farmaatsiatehase AS juhataja Kadri Randveere sõnul on meie farmaatsiatehas Balti piirkonna vanim ja seetõttu ehk ka kogenuim täistsükliline ravimite tootja. „Kõneleme ise endast ikka kui ravimitööstusest, keemiatööstusesse kvalifitseerumine pärineb pigem statistilisest määratlusest,“ selgitab Randveer ja jätkab samas, et farmaatsiasektorist rääkides tuleb tõdeda, et 2014 aasta oli stabiilne aasta. „Tallinna Farmaatsiatehase jaoks oli 2014.  aasta ajalooliselt väga tähtis juba ennekõike seetõttu, et see oli meie juubeliaasta. „Tähistasime 2. mail oma 100-ndat juubelit, andes kinnitust sellest, et oleme pikkade traditsioonidega kõrgkvaliteetne ning usaldusväärne partner oma klientidele.“

Majanduslikust poolest oli 2014 aasta Tallinna Farmaatsiatehasele hea. „Vastavalt JSC Grindeksi ja Tallinna Farmaatsiatehase AS-i vahel sõlmitud kontserni kokkuleppele toimub kogu kontserni toodangu müük läbi JSC Grindeksi müügistruktuuride, kes organiseerib ka Tallinna Farmaatsiatehase toodangu müüki kõikidel turgudel,“ valgustab Randveer. Ettevõtte poolt toodetud suurimad müügiartiklid 2014 aastal olid Viprosal B ja Capsicam.

„Kinnitust sellest, et valitud suunad on õiged, saime ka meid sügisehakul auditeerinud Bureau Veritase poolt uuendatud ISO 9001 kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifikaadi näol, kui ka äsa lõppenud Eesti Ravimiameti mitmepäevase inspektsiooni tulemusel kinnitatud GMP-le (Good Manufacturing Practice) vastavuse näol,“ täheldab Randveer.

Randveer usub, et sarnaselt ravimitööstusele liigub ka keemiatööstus tervikuna jätkuvalt ja üha enam keskkonnasäästlikkuse ja looduslike vahendite kasutusele võtmise suunas. „Selge on aga see, et ilma teatavate keemiliste lähteaineteta me ravimit koos ei hoia ja mõjusaks seda ei tee. Meie eesmärgiks on toota inimeste jaoks abistavaid vahendeid tervisehädade leevendamiseks põhimõttel, et seda kasutataks nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik,“ lisab ta.

Nafta hinnakriis ja ebastabiilne maksukeskkond. Ka VKG tähistas mullu juubelit. Suhtekorraldusjuhi Irina Bojenko sõnul avas ettevõte oma 90ndal tegevusaastal edukalt Petroter II põlevkivi ümbertöötlemise tehase, mis õnnestus kolme nädala jooksul täisrežiimile viia. „Aasta lõpp on aga kaasa toonud järsu languse rahvusvahelisel naftaturul. Põlevkivitööstus on suunatud peamiselt ekspordile ja selle toodete hinnad on otseses sõltuvuses naftast, mis on eelmisest aastast kaotanud peaaegu poole oma väärtusest,“ lausub ta.  „See langus on täpselt samavõrra mõjutanud ka meid.“ Lisaks mõjutab VKG äritegevust maksu - ja ressursipoliitika. „Viimasest tingituna pidime mullu detsembris sulgema kaks õlivabrikut, mis töötasid sisseostetava põlevkiviga ning koondada kolmsada töötajat,“ lisab Bojenko.

Sellest tingituna oli Bojenko sõnul näha langust nii toodangus kui ka käibes. „Aastal 2014 tootis VKG 433 000 tonni põlevkiviõli, mis on ca 57% Eestis toodetavast mahust. Iseenesest on see ju väga hea tulemus, aga kui kaks konserveeritud vabrikut töötaksid, oleks see number veelgi suurem,“ ütleb Bojenko.

VKG kontserni käive oli mullu 194,6 miljonit eurot ja kasum ligi 15 miljonit eurot, mis on märkimisväärselt väiksem kui 2013. aastal. „Kokkuvõtvalt võib öelda, et 2014.aasta märksõnadeks on: nafta hinnakriis, ebastabiilne maksukeskkond ja ressursi puudus,“ lisab Bojenko.

Käesoleval aastal on Bojenko sõnul kindlasti oodata muudatusi ettevõtte finantstulemustes. „Käive langeb ning selleks aastaks prognoosime kahjumit seitsme miljoni euro ulatuses,“ sõnab ta.

KOMMENTAAR

Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Hallar Meybaum:

2014. aasta oli keemiatööstusel aasta, kus Ida-Virumaa põlevkiviõli- ja keemiatööstus sattus raskustesse. Keemiatööstuse Liit juhtis oma 2014. aasta kampaanias "Meie õnn on meie maavarad" tekkinud olukorrale tähelepanu, mida küll otsustajad kahjuks tõsiselt ei võtnud.   

Teiste keemiatööstuse sektorite tootmismahud ei kasvanud, pigem võis märgata kerget langustrendi vaatamata tooriaine mõningale odavnemisele. Kasvav trend on looduskosmeetika tootmine ja edu kaugetel välisturgudel. Tarbekeemia tootmine on laienenud Eestist väljapoole. Ehituskeemiat tootvad ettevõtted  on seoses olukorraga idanaabri juures praegusel ajal paraku kaotajad. 

On väga hea, et KIK vajalikud toetused jõudsid ka keemiaettevõteteni, oleme ju suured   sissemaksjad, kuni 80% KIK-i tuludest tuleb Ida-Virumaalt. Kurb, et EAS-l pole enam meetmeid, toetamaks keemiaettevõtteid, mis maadlevad kemikaalide registreerimisega ja muu EL seadusandlusest tulenevate kohustustega.

Rõõmu valmistas, et kaks ettevõtted otsustasid siiski alustada Euroopa Liidu keerulise ja väga kuluka biotsiidi turuloa taotlemise protsessiga. Hea uudis oli ka, et 2014. aastal alustasid tootmist täiesti uus värvitööstus ja veel üks kosmeetikaettevõtte. Keskkonnatasude tõusul saime hoo korraks maha võtta. 

Osale arutelus

  • Kairi Oja, kaasautor

Toetajad

Seotud lood

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Ferrometal otsib B2B KLIENDIHALDURIT

M-Partner HR OÜ

24. august 2017

NPM Silmet otsib TOOTMISJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

Coma Investing otsib EKSPORDIMÜÜGIJUHTI

M-Partner HR OÜ

31. august 2017

Käsi­raamatud