Mais elektritarbimine kasvas, kuid toodang langes

Sisemaine elektritarbimine kasvas tänavu maikuus aastases arvestuses neli protsenti 643 gigavatt-tunnini, kuid elektritoodang kukkus samas 13 protsenti. Tootmine langes vähenenud ekspordi ja suurenenud impordi arvel. 

Hoolimata tarbimise kasvust ning toodangu vähenemisest, oli Eesti elektrisüsteem 130 gigavatt-tunni ulatuses ülejäägis. Peamiselt Põhjamaadest pärit transiidina liikus eelmisel kuul läbi Eesti elektrit 379 gigavatt-tundi, mis on 23 protsenti enam võrreldes aastataguse ajaga. 
 
Tootmine taastuvenergiast kasvas mais aastases arvestuses 21 protsenti 106 gigavatt-tunnini. Tootmine tuuleenergiast suurenes seejuures 30 protsenti ning bio- ja hüdroenergia tootmismahud kasvasid vastavalt 15 ja kaheksa protsenti. Tuuleelektrijaamade tootmismahtude kasvus mängis põhilist rolli tänavu maikuus valitsenud paremad tuuleolud – Riigi Ilmateenistuse andmetel oli Pakri ja Virtsu mõõtepunktides ööpäeva keskmine tuulekiirus 18 protsenti kõrgem kui aasta tagasi samal ajal. Taastuvatest allikatest toodetud elekter moodustas sisemaisest tarbimisest 14,9 protsenti.
 
Lätis langes elektritoodang maikuus aastatagusega võrreldes neli protsenti 387 gigavatt-tunnini. Toodang koostootmisjaamades vähenes veidi enam kui poole võrra, samas kui ülejäänud elektrijaamades tootmismahud kasvasid. Sisemaine tarbimine kasvas Lätis ühe protsendi 554 gigavatt-tunnini ning elektribilansi defitsiidiks kujunes 168 gigavatt-tundi.

Leedu maikuu elektritoodang kasvas 2014. aasta maikuuga võrreldes enam kui kaks korda 297 gigavatt-tunnini ning tarbimismaht langes ühe protsendi. Kuu kokkuvõttes moodustas kodumaine toodang tarbimisest 36 protsenti ning elektribilansi puudujäägiks kujunes 526 gigavatt-tundi. Leedu imporditud elektrist tuli  hinnanguliselt 61 protsenti Läti kaudu ning ülejäänud 39 protsenti imporditi kolmandatest riikidest.
 
Balti riikide summaarne elektritoodang kasvas eelmise aasta maikuuga võrreldes kaks protsenti 1457 gigavatt-tunnini. Baltikumi tarbimismahud suurenesid ühe protsendi, moodustades kokku 2021 gigavatt-tundi. Baltikumi summaarne elektrienergia puudujääk oli seega 564 gigavatt-tundi, jäädes aastatagusega samale tasemele. Elektrienergia puudujääk moodustas kolme riigi elektritarbimisest 28 protsenti.
 
Põhjamaade summaarne elektritoodang kasvas tänavu maikuus eelmise aastaga võrreldes neli protsenti ja tarbimine kaks protsenti. Toodangu kasvu vedas Rootsi – sealsed jaamad andsid 14 protsenti rohkem elektrienergiat kui mullu samal ajal. Põhjamaade tootmise ja tarbimise bilanss oli maikuus 1,27 teravatt-tunniga ülejäägis. Rootsi ja Norra olid tavapäraselt netoeksportivad ning Soome ja Taani netoimportivad süsteemid.

Osale arutelus

  • Tanel Raig

Toetajad

Seotud lood

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

NPM Silmet otsib TEHNIKAVALDKONNA HOOLDUSJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

NPM Silmet otsib TOOTMISJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

Ferrometal otsib B2B KLIENDIHALDURIT

M-Partner HR OÜ

24. august 2017

Käsi­raamatud