Allem: 2012 oli AS Saajos lähedal tegevuse lõpetamisele

Tuletõkke- ja turvauksi valmistava ASi Saajos juht Jaan Allem rääkis 15. mail toimunud Tööstusuudiste seminaril „Kuidas kasvatada efektiivsust tootmises“, et paari aasta eest oli ettevõte lähedal oma tegevuse lõpetamisele.

Allem tunnistas, et kui ta 2012. aasta juulis ettevõtte juhtimise üle võttis, oli ettevõte väga keerulises seisus.

„Olen tegelikult pensionärist tegevjuht ja selle asemel, et pensionipõlve nautida, võtsin vastu päris keerulise väljakutse,“ märkis Allem.

Enne juhatuse esimehe kohale asumist kuulus Allem 4 aastat Saajose nõukokku ning tema sõnul oli Saajose soomlasest omanik ettevõtte käekäigu suhtes vägagi kriitiline.

„Ettevõtte seis oli 20 kuud tagasi selline, et see tulnuks kinni panna,“ nentis Allem.

Peamine põhjus, miks Allem nõustus raskes seisus ettevõtte juhtimist üle võtma, seisnes Saajose töötajates.  „Mul oli kahju nendest 90 perest, kelle pereliige oleks ettevõtte sulgemisel töö kaotanud.“

2012. aastal oli Saajos olukorras, kus lattu oli suveks toodetud „igaks juhuks“ 300 metallist ust lootuses, et keegi need ära ostab. „Keegi neid aga ei ostnud, kuigi ettevõte lootis vastupidist,“ sõnas Allem.

Samuti leidus ettevõttes suhtumist, mille kohaselt olid kliendid ühed tüütud tegelased, kuna nõudsid imelisi tellimisaegu. Kõigele lisaks oli Saajose tarnetäpsus kõigest 50%. „Ma küsisin, et näidake mulle neid kliente, kes tellimusi ikka veel Saajosesse esitavad,“ meenutas Allem.

Kõige selle keskel astus Allem juhi ametisse sõnumiga, et kuigi ettevõte on kehvas seisus, soovib tema töötajate palku tõsta.

Allemi sõnul hakkavad ettevõttes kõik muutused peale inimestest ja nende suhtumisest. „Küsimus on selles, kas inimesed suhtuvad oma töösse nagu peremehed või nagu moonakad. See pilt, mida ma nägin juulis 2012 ja see, mida nägin täna hommikul, erineb oluliselt. Tol ajal istusid mehed hommikul nagu pääsukesed reas ja ootasid töökäske. Täna sellist pilti enam ei näe,“ märkis Allem.

Ühe esimese asjana viis värske juht Saajose tootmisjuhtidele läbi baasjuhtimise koolituse, mis aitas keskastme juhtidel aru saada, kuidas toimub inimeste juhtimine. Samuti võeti ette viivisega tooted ning püüti end sellest läbi närida. Kõigele lisaks julgustati töötajaid kaasa mõtlema ja töökorraldust puudutavaid parendusettepanekuid esitama.

Tänaseks on Saajos justkui ümber sündinud. Ettevõtte tellimuste portfell on võrreldes aasta taguse ajaga enam kui kuus korda kasvanud ning Allemi sõnul on see toimunud tänu julgusele võidelda endale kätte suurtellimusi.

Ka ettevõtte efektiivsus on oluliselt paranenud. Nimelt mõõdab Saajos oma tootmismahtu EKV-des (EKV ehk ekvivalent-uks võimaldab arvestada kõiki ettevõttes toodetavaid uksi – toim.). Enne suuremaid muutusi oli Saajose tootmismaht nädalas 286 EKVd. Uue juhi sõnum oli, et kui inimesed soovivad ületunde teha, siis ettevõte on valmis nende ületundide eest ka maksma.

„Inimesed said maigu suhu, et neil on võimalik rohkem palka teenida. Ettevõttele oli aga positiivne, et tellimused läksid välja ja raha nende eest jõudis ettevõttesse. Saime sel moel raha uuesti liikuma. Nelja nädalaga kasvas meil EKV-de arv 360ni ning täna on meil see näitaja 450,“ märkis Allem, kelle sõnul on järgmiseks eesmärgiks sama inimeste hulgaga liikuda 500 EKV suunas.

Lisaks kõigele on Saajose tarnetäpsus kerkinud paari aastaga 50 protsendilt 97 protsendini.


 

Osale arutelus

  • Raigo Neudorf

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

Teabevara