Töökäte puudus takistab arengut

Töötlevas tööstuses valitsev tööjõupuudus takistab ettevõtete arengut ning ekspordiplaane. Probleemi lahendamiseks kasutatakse nii välistööjõu palkamist kui ka koostööd koolidega, et tagada sobiv noorte väljaõpe.

Tööstuses valitsev tööjõu puuduse probleem mõjutab Estanc ASi nõukogu esimehe Raigo Tammo sõnul ettevõtet märgatavalt. Mahutite valmistaja otsib endale hetkel 15 uut töötajat, kelle leidmine on osutunud keeruliseks. Eelkõige otsib Estanc kõrgeima kvalifikatsiooniga keevitajaid, aga ka kõrgharidusega projektijuhte ja konstruktoreid.

"Täna on Estancis tööl 125 inimest, kuid lähikuudel vastavalt tellimuste suurenemisele peame võtma vähemalt 10 keevitajat veel lisaks," selgitas Tammo.

"Töölisi on iga aastaga aina raskem leida," ütles Cipax Eesti ASi juht Kaido Sasse, tunnistades, et tööjõuprobleemiga on ka nemad kokku puutunud.

Cipax tegeleb keskkonnasõbralike ja taaskasutatavate toodete tootmisega rotatsioonivalu tootmismeetodil - kliendipõhise tootmise, konteinerite, mahutite, paatide, meretoodete ja keskkkonna ning sanitaartoodete valmistamisega.

Täna on Cipaxis 75 töötajat, talveperioodi on inimesi 65 ümber. "Aga kevad-suvi on kõrghooaeg, meresektor ja teised toovad töömahtu juurde, nii et võtame alati uusi inimesi juurde," lisas Sasse.

Tema sõnul on siiski märgata, et olukord muutub iga aastaga raskemaks."Eks on nii, et paremad mehed teevad juba kõik tööd."

Esimese kvartali käive oli Sasse sõnul küll natuke alla plaani, kuid seda pigem tellimuste tõttu. Nüüd, mil hooaeg on juba täies hoos, loodab ettevõte, et põhikliendid Rootsist ja Soomest mahtusid kasvatavad.

"Mõned protsendid peaks võrreldes möödunud aastaga käive kasvama," prognoosis Cipaxi juht.

Mullu oli ettevõtte käibeks 8,3 miljonit eurot, sel aastal peaks Sasse sõnul see veidi tõusma ning ületama 8,4 miljonit eurot. "Mitte kümneid protsente, aga väike tõus ikka. Plaanime selle aasta kasvuks 2%," lisas ta.

Väljaõppeperioodil tulemuslikkus madalam

Uusi töötajaid otsib Cipax kõikjalt, sealhulgas töökuulutuste portaalidest, aga ka Töötukassa kaudu.

"Kuid sellega on nagu ikka - kui tuleb nimekiri 20 kandidaadiga, saad sealt heal juhul kaks kätte," ütles Sasse.

Samuti tuleb uute inimeste puhul arvestada õppeperioodiga ning neilt ei saa oodata samu tulemusi kui vanadelt tegijatelt. Ka tootlikkus on uute puhul igal juhul väiksem.

Estanci nõukogu esimehe Raigo Tammo sõnul leiavad neid kogenud töötajad tihtipeale ise.

"Ettevõtte arengud ei jää märkamata ja need, kellel on pakkuda kogemust ja teadmisi ja kes soovivad uusi väljakutseid, võtavadki meiega ühendust," ütles Tammo, lisades, et ettevõtte kontaktid on kodulehel olemas.

"Samas ei tähenda see, et kogenud töötajate otsingutel võtaksime madalamat profiili," kinnitas Tammo. "Sugugi mitte, aktiivne töö käib ka kogenud töötajate leidmiseks."

Inimeste tööl hoidmiseks on tema sõnul vähe lühiajalisi erimeetmeid - selleks peab olema välja töötatud süsteem, mis puudutab töötingimusi ja -ohutust, motivatsioonipaketti ja sisekliimat ning isegi ettevõtte traditsioone. Estanc tegeleb Tammo kinnitusel kõikide nende aspektidega.

"Julgen oletada, et suudame olla atraktiivne ettevõte meie töötajate jaoks mitte ainult värbamishetkel, vaid ka pikemas perspektiivis."

Inimesi köidab üle keskmise töötasu ja mittetürannist juht

Sasse sõnul hoiab töötajaid tööl hea palga ning hea töökeskkonnaga. "Töötasu peaks olema üle Läänemaa keskmise, pluss see, et ülemus ei ole türann. Paraku on nii, et häid mehi on täna raske leida," lisas Sasse, öeldes, et paljud tegelikult ei taha täna tööd teha või tahavad seda vaid sõnades.

Kel pole motivatsiooni, seda kinni ei hoita, tunnistas Sasse. "Tööd tuleb teha, plaanid on olemas ja me ju mõõdame ka oma tulemusi."

Samas on tema kinnitusel ka tublisid töölisi. "Iga aastaga oleme veidi oma kollektiivi kasvatanud ja leidub ka neid, kes tulevad hooajaks ning siis jäävad pikkema lepinguga," ütles Cipaxi juht.

Tema sõnul on siiski suureks probleemiks just noorte seas leviv suurlinna poole vaatav silm. "Varem või hiljem minnakse ikkagi Tallinnasse õnne otsima. Või Soome," sõnas ta.

Tammo sõnul leitakse parimad töötajad oma töötajate kaudu. "Rahulolev töötaja on parim tööjõu värbamise abivahend," naeris Tammo. Tema hinnangul on Estanc viimasel ajal kiiresti arenenud - möödunud aastal jäi ettevõtte käive 10 miljoni euro kanti, selle aasta plaaniks on aga 13 miljonit.

"Vaadates hetkemüügile, julgeme mõelda selle käibenumbri ületamisele," kinnitas Tammo, kelle sõnul on firmal plaan tõsta käivet 20% ning kindlaks eesmärgiks on plaani saavutamine. Ekspordi osakaaluks on Estancil plaanitud 75%.

Lisatööjõud Ukrainast

Hiljuti Jürisse uue tehase rajanud Estanc on siiski hetke suurenevate tööjõuvajaduste katmiseks pidanud mõistlikuks ka lisatööjõu rentimist välismaalt. Täna kasutab mahutite valmistaja selleks Eestis tegutsevate tööjõudu rentivate firmade abi. Rääkides tööjõu sissetoomisest ütles Tammo, et põhiline keevitajate kontingent tuleb neile Ukrainast. Tema sõnul ei saa Ukraina tööjõudu koos kõigi kuludega odavaks nimetada, aga see aitab lahendada kiiresti suurema arvu kvaliteetsete töötajate saamise.

"Kasutame ukrainlasi Eestis olevate tööjõurendifirmade kaudu, kes toovad neid riiki sisse. Meie jaoks ei ole tähtis rahvus, vaid meile vajaliku kvalifikatsiooniga lisatööjõud."

Renditööjõu ajutine sissetoomine Eestisse võiks Estanci esindaja sõnul olla praegusest lihtsam. "Seni tundub, et otse nende väljapoolt hankimine on liiga probleemirikas."

Lisatöötajate leidmise takistuseks on Estanci jaoks osutunud töölesõiduga seotud igapäevased kulud.

"Spetsialiste leiaks kergemini, kui Jürisse oleks võimalik saada lihtsamalt ühiskondliku transpordiga ja sellega ei oleks seotud kulutused," selgitas ta.

Tallinna piires on transport tasuta, Jürisse jõudmine, kus on ettevõtte uus tehas, osutub aga keeruliseks ja kulukaks. Ka firmapoolne transport ei oleks Tammo hinnangul mõistlik lahendus, kuna töötajaid tuleks transportida erinevast asukohast. Lahendusena näeb ta linna lähivaldade liitmist koos ühtse linna trantspordiskeemidega. Tammo lisas, et hetkel käivad neil jatkuvad läbirääkimised valla ja riigi vastavate inimestega, et leida sellise transpordivajadusele optimaalne lahendus.

Noored kinni suurlinnades

"Meie häda on see, et me ei ole Tallinna külje all," ütles VKG Keemia Grupi personalijuht Tea Allikmäe.

Ta lisas, et viimasel tudengimessil Võti Tulevikku kuuldi üllatavalt palju küsimust, kas Tallinna kandis pole praktika või töökohta pakkuda. "Lõpuks vastasin, et on küll, siit vaid 160 kilomeetri kaugusel," rääkis Allikmäe.

Endiselt on elus eelarvamused ja hirmud Ida-Virumaa suhtes. "Tihti pole siin isegi käidud, aga arvatakse küll," selgitas Allikmäe.

Noored võiksid mõelda, et Tallinna ja Tartu ümbruses soovivad töökohti paljud, Ida-Virumaale on valmis tulema vähesed. Just siin on noortel võimalik leida töökoht väiksema konkursiga ja ilma kõikjal nõutava töökogemuseta," ütles Viru Keemia Grupi personalijuht. .

Allikmäe sõnul on paljud, kes tulid VKG ridadesse väljastpoolt regiooni, avastanud enda jaoks palju rohkem kui ühe toreda ettevõtte.


Keeleoskusega erialaspetsialisti raske leida

Kõige rohkem väljakutseid on heade erialaspetsialistide leidmisel, ütles ABB Balti riikide värbamisjuht Aivi Kullama. Ta lisas, et kõige keerukam on leida töötajaid positsioonidele, kus on vajalikud teadmised, oskused ja kogemused mitmest valdkonnast.

"Näiteks müügiinseneri, kellel on lisaks vajalikud elektrialased erialased teadmised ning müügitöö soov, oskus ja kogemus. Või töödejuhatajat, kel peaks olema nii tehniline haridus kui tootmise juhtimise oskus. Kõikidele nimetatud nõudmistele lisandub veel võõrkeelte - esmajoones inglise ja vene keel - oskus. Kahjuks tuleb tõdeda, et eriti noorte hulgas on vene keele oskajate hulk oluliselt vähenemas," nentis Kullama.

Tööjõupuudus otseselt ettevõtte arenguplaane ei mõjuta, kuna plaanid on tehtud hetkeolukorra ja -võimaluste põhjal. Kuid piisava hulga tööjõu leidmine on olnud ja on jätkuvalt väljakutseks.

"Valikuprotsessis on muutunud üha olulisemaks kiirus ja operatiivsus. See sõltub paljuski ka positsioonist, kuid näiteks tootmistöötajate puhul peab valikute ja otsuste tegemine olema päevade küsimus, vastasel juhul on potentsiaalne kandidaat leidnud juba uue võimaluse," sõnas Kullama.

Ta lisas, et töötajate valik ja värbamine on pidev protsess. "Kasutame mitmeid online-kanaleid, lehekuulutusi, vajadusel koostööpartnereid. Ettevõtte töötajad on samuti hea reklaamikanal, mille kaudu on meieni jõudnud palju häid kandidaate."

"ABB kasuks räägib töötajate värbamisel ettevõtte suurus, stabiilsus, arenguvõimalused, mitmekülgne töö ja küllaga põnevaid väljakutseid," lausus Kullamaa, lisades, et paljud ametipositsioonid annavad võimaluse rahvusvaheliseks suhtluseks ja koostööks, mida väikeettevõtetes on palju vähem.

KOMMENTAAR
VKG Keemia Grupi personalijuht Tea Allikmäe

Oskustööliste värbamine väljaõppe kaudu

Anname tööd rohkem kui 2100 inimesele, meie valduses on kaevandus, viis põlevkivi ümbertöötamisvabrikut ning transpordi-, montaaži- ja energeetikaettevõtted.

Kuigi hetkel otsest ja teravat tööjõupuudust pole, hoiame igapäevaselt silma tööjõuturul peal, kuna arenguplaanid eeldavad, et töötajate arv kasvab.

Ei saa öelda, et meil kõik väga lilleline oleks, aga arvestades mahtusid, mida oli vaja, oleme tulemustega rahul. Meie edaspidine käekäik ja arengutempo sõltuvad sealhulgas kvalifitseeritud töötajate olemasolust. Mõistame seda ja oleme uute tegijate pidevatel otsingutel.

Kuna uute tehaste ehitamisplaan ei tekkinud ühe päevaga, oli meil ette teada, et töötajaid vaja läheb. Kui lubjatehasesse vajame suhteliselt vähe uusi töötajaid - vaid kümme-, siis Petroter II õlitehases on nõudlus oluliselt suurem, vaja on ligi 100 inimest, kellest 60-70 on oskustöölised.

Kuna tööjõuturul polnud piisavalt vajalike oskustega inimesi, siis kuna kutsehariduskeskuses on eriala, mis kattub suures osas meie vajadustega, alustasime möödunud aasta kevadel nendega läbirääkimisi ning leidsime kiiresti ühise keele.

Kuulutasime välja avaliku konkursi ja seadsime tingimuseks, et kandidaatidel peab olema valmisolek asuda õppima Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusesse tehnoloogiliste protsesside operaatoriks. Tegemist on töökohapõhise õppevormiga, kus 5 kuud tuleb viibida loengutel ja ülejäänud aeg on praktika töökohal. Esimene grupp tulevasi Petroter II operaatoreid alustas õpinguid möödunud aasta septembris, teine grupp käesoleva aasta jaanuaris. Kokku asus õppima 40 inimest, kellega sõlmisime juba õpingute ajal töölepingu. Asjatu on loota, et täiskasvanud inimesed on nõus viis kuud ilma tasu saamata koolis õppima. Ajal, kui meie tulevane operaator viibib tundides, maksame talle tasu 460 eurot kalendrikuus.

Väga positiivselt üllatas inimeste õpihuvi ja distsiplineeritus. Tundidest ei puuduta ja tänaseks pole alustanutest keegi lahkunud.

Petroter III õlitehase personali hakatakse värbama augustis sama skeemi järgi: komplekteerime kaks gruppi ja maksame alates õppima asumisest palka.

MIS ON MIS
Swedbanki uuringust selgus, et 45 protsendil tööstusettevõtetest piirab firma arengut tööjõupuudus ja valusaim on probleem töötlevas tööstuses, kus üle poole ettevõtteist pidas tööjõu vähesust piiranguks.


 

Osale arutelus

  • Inga Jakobson

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Otto Bock Estonia otsib NÕUDLUSE PLANEERIMISE JA KLIENDIHALDUSE JUHTI

Tammiste Personalibüroo OÜ

10. september 2017

Ferrometal otsib B2B KLIENDIHALDURIT

M-Partner HR OÜ

24. august 2017

Coma Investing otsib EKSPORDIMÜÜGIJUHTI

M-Partner HR OÜ

31. august 2017

Käsi­raamatud