Kutseharidus sammub tegeliku tööturu poole

Kutsehariduse maine on viimastel aastatel suuresti tänu investeeringutele hoonetesse ja seadmetesse küll oluliselt paranenud, kuid pikk tee on veel käia õppetöö sisu osas, kirjutab Narva Kutseõppekeskuse direktor ja Reformierakonna liige Jüri Sasi. 1. septembrist kehtima hakanud uus kutseõppeasutuse seadus seab aga fookusesse kaks olulist ja põhimõttelist muudatust, mis peaksid kogu haridust tööturule lähemale viima.

Esiteks saab kool koostöös ettevõtjatega kujundada just neile sobiva õppekava, et valmistada ette vajalike oskuste ja teadmistega töötajaid. Tekib võimalus ka jätkuõppeks, et anda juba kogenud töötajatele lisaoskusi näiteks kõrgemale tasemele tõusmiseks. Teiseks lähevad õppekavad lühemaks ja praktika osakaal kasvab. Kasvab võimalus omandada kutseharidus tööga seotult või selle kõrvalt.

Aga see kõik saab toimida ainult koos tööandjate huvi ja tahtega. Tööandjate ja kutseliitude abiga tehakse kutsekoolides põhjalik kvaliteedihindamine – akrediteerimine. Akrediteerimise edukalt läbinud õppeasutus saab edaspidi võimaluse anda oma lõpetajatele kutse, millel on kompetentse erialaorganisatsiooni poolt tõendatud erialane kompetentsustõend. See on üks oluline samm, millega kutsekool saab oma mainet kujundada.

Haridus- ja teadusministeeriumi tellitud uuring paljastab, et kutseõpingute katkestamine on Eestis tõsine probleem: aastatel 2004–2011 jättis koolitee pooleli iga viies kutseõppur. Noored lahkuvad kutsekoolist peamiselt kas enda isikust, perekonnast, rahalisest seisust või koolist tulenevatel põhjustel. Noored ei näe kutseõppeasutusi endiselt kohana, mis eeldab tõsist õppimist, süvenemist ja pingutamist. See omakorda viib alla kutsehariduse maine.

„Õpilased ei tunne tänapäevast töömaailma, kuid nad ei tunne ka piisavalt iseennast ja oma andeid-võimeid, et teha edu tagavaid elukutse- ja õppimisvalikuid. Neid tuleb selles rohkem aidata,“ on selgitanud uuringu üks autoritest, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse juhataja kohusetäitja Kerly Espenberg.

Kutsekooli üks suuremaid võimalusi ja lausa kohustusi on seega anda sotsiaalselt ebaküpsetele põhikoolilõpetajatele senisest paremat karjäärinõustamist ja psühholoogilist tuge. Narva Kutseõppekeskuses oleme selleks esimesi samme juba astunud. Loodan südamest, et ka teised kutsekoolid astuvad meiega samas suunas.

Osale arutelus

  • Jüri Sasi

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Tööstusliidrid

Teabevara