Teine kvartal viis Eesti taas majanduslangusesse

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul viis käesoleva aasta teine kvartal Eesti taas majanduslangusesse.

Statistikaamet alandas oma revideeritud arvestuste järgi teise kvartali majanduskasvu aastases võrdluses 1%-ni (kiirhinnangu järgi kasvas majandus 1,3%).

Mertsina teatel on aga olulisem see, et kvartali võrdluses olid nii esimene kui teine kvartal kergelt languses (vastavalt -0,1% ja -0,2%), mis kvalifitseerub majanduslanguseks. Viimati oli Eesti majandus kvartalivõrdluses languses 2009. aastal.

Jooksevhindades majanduskasvu olulist aeglustumist aga ei toimunud, kusjuures esimesel kvartalil kasv isegi kiirenes. Seega kasvas SKP deflaator ehk kogumajanduse hinnakasvu iseloomustav hinnaindeks, mis on üsnagi üllatav, kuna enamike hindade kasv on hoopis aeglustunud.

Kõige enam panustasid teisel kvartalil majanduskasvu hulgi- ja jaekaubanduse ning kinnisvara ettevõtted. Ka töötleva tööstuse ettevõtted panustasid majanduskasvu oluliselt, kusjuures enam kui poole sellest andis elektroonikatööstus. Kinnisvaraalase tegevuse lisandväärtus on suures osas hinnanguline ning tuleneb eluruumide kaudse rendi arvestusest, mitte aga reaalse lisandväärtuse loomisest. Vastupidi, majanduskasvu vähendas enim veonduse ja laonduse ettevõtete lisandväärtuse vähenemine. Teisel kvartalil vähenes selle tegevusala ettevõtete kasum ka kõige rohkem: 25%.

Eratarbimiskulutused kasvasid 6%, kusjuures kasv kiirenes juba teist kvartalit järjest. Enim panustasid kasvu vaba aja ja kultuurikaupade ja teenuste ning eluaseme kulutused. Eratarbimiskulutuste kasvu toetab reaalpalga kasv ning teisel kvartalil jätkunud tarbijate kindlustunde paranemine (mis, tõsi küll, on viimastel kuudel taas halvenenud).

Eratarbimiskulutuste kasv järgnevatel kvartalitel sõltub sellest, kuidas kasvab reaalpalk ja paraneb tarbijate kindlustunne ning samuti tööhõive kasvust. Vaatamata majanduskasvu aeglustumisele on palgakasvu kiirenemine jätkunud, mis on juba viis kvartalit järjest kiirendanud tööjõu ühikukulu suurenemist ning halvendanud sellega kulupõhist konkurentsivõimet. Seega ei saa selline palgakasv olla pikalt jätkusuutlik. Samuti aeglustub tööhõive kasv, millega jõuab tööturule ka üha vähem potentsiaalseid tarbijaid.

Kui esimesel kvartalil vähenesid investeeringud 8%, siis teisel kvartalil aeglustus vähenemine 1%-ni. Investeeringute paranemisse panustas enim ettevõtete sektor, kus investeeringud kasvasid 6%. Ettevõtete investeeringuid aitas kasvule viia eelkõige energeetikasektori suured investeeringud masinatesse ja seadmetesse.

Kaupade ja teenuste impordi kasv on alates 2011. aasta algusest olnud ekspordist üldjuhul kiirem. Erandiks oli vaid selle aasta esimene kvartal. Teises kvartalis kasvas eksport 5% ja import 8%. Ekspordi kasvu on oluliselt vähendanud juba neljandat kvartalit järjest teenuste ekspordi vähenemine, mis on ka osaliselt panustanud transpordisektori halvenenud majandusnäitajatesse. Samas oli jooksevhindades eksport impordist suurem. Kaupade ekspordi 9% kasvu panustasid enim keemiatoodete ja elektroonikatoodete väljavedu.

Ekspordi kasvu kiirenemine sõltub teatavasti meie kaubanduspartnerite nõudluse paranemisest. Euroala majanduslangus paistab olevat juba põhjast läbi käinud ning näitab viimastel kuudel paranemise märke. Kuigi Soome, Venemaa ja Läti majandus kasvab käesoleval aastal aeglasemalt kui eelmisel, võib oodata nendes riikides aasta lõpupoole kasvu kiirenemist, mis peaks läbi nõudluse kasvu toetama Eesti eksporti. Rootsi majandusele prognoositakse selleks aastaks aga isegi kasvu kiirenemist.

„Kuna välisnõudlus on tasapisi paranemas, siis ootame selle aasta teiseks poolaastaks majanduskasvu järk-järgulist, kuid tagasihoidlikku kiirenemist. Augusti lõpus prognoositud 1,9% SKP kasvu jätame praegu jõusse,“ märkis Mertsina.

Osale arutelus

  • Raigo Neudorf

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

Teabevara