Majanduskasvu aeglustumine ei peegeldu veel palkades

Eesti Panga ökonomisti Orsolya Soosaare sõnul pole viimastes kvartalites aeglustunud majanduskasv ja vähenenud tootlikkus pole palgakasvule veel mõju avaldanud.

„Tööjõu ühikukulu kasv oli 2013. aasta esimesel poolel tempokas ja majanduses loodavast lisandväärtusest tööjõule kulutatav osa suurenes kasumite arvelt. Osaliselt on see selgitatav tööturu inertsusega. Tavaliselt kulub üks-kaks kvartalit, et tööjõukulu hakkaks vähenenud majandusaktiivsusega kohanema. Siiski võib 7-8%list palgakasvu pidada liiga kiireks tingimustes, kus ühe töötaja loodud toodang on aastatagusest keskmiselt väiksem,“ märkis Soosaar. 

Ökonomisti hinnangul on ettevõtete kasumimarginaalide pikaajalise vähenemise korral oht, et kapital liigub edasi riikidesse, kus on võimalik toota konkurentsivõimeliste hindadega ja kus on suurem kasumlikkus. Koos kapitaliga lahkuvad aga ka töökohad.

Siseturule orienteeritud ettevõtted saavad kasumlikkust mõningal määral taastada hindade tõstmise teel, kuid selle tulemuseks on kiirem inflatsioon, mis alandab tarbijate sissetulekute reaalset ostujõudu. Eksportivas sektoris on ettevõtete võime hindu tõsta väliskonkurentsi tõttu märksa piiratum. See tähendaks konkurentsivõime langust ning väiksemat nõudlust Eesti ekspordile.

Statistikaameti teatel kasvas keskmine brutokuupalk käesoleva aasta teises kvartalis 8,5% ja oli 976 eurot. Tegevusalade arvestuses kasvas keskmine brutokuupalk enim mäetööstuses (20%) ja omaniku liigi järgi arvestades välisomanikele kuuluvates ettevõtetes (10%).

Soosaare sõnul on nii kiire palgakasv on vastuolus väga aeglase majanduskasvu ja vähenenud tootlikkusega. Kui majanduskasv lähikvartalites märkimisväärselt ei kiirene, on oodata palgakasvu aeglustumist.

„Palgakasvu kiirenemine on laiapõhjaline ja sellel on mitu põhjust. Esiteks kergitas palgaskaala alumist otsa miinimumpalga 10% tõus. Kui ettevõtted säilitavad oma suhtelise palgastruktuuri, mõjutab see tõenäoliselt peale miinimumpalga saajate ka selle lähedase palga teenijaid. Teiseks jõustusid kevadel õpetajate ja meditsiinitöötajate palgalepped. Mitmel tegevusalal, eelkõige ehituses ja veonduses, mõjutab töötajate läbirääkimisvõimet palgaläbirääkimistel võimalus minna tööle välismaale,“ märkis Soosaar.

Veonduses ja laonduses kiirenes palgakasv esimese kvartali 8,6%lt teises kvartalis 15,4%ni ja ehituses 6%lt 12,7%ni.

Keskmise palga inflatsiooniga korrigeeritud kasv ehk reaalse ostujõu kasv oli teises kvartalis 4,9%. Reaalpalk on suurenenud kahe viimase aasta vältel, mil keskmise brutopalga kasv on püsinud kiire ning tarbijahindade kasvutempo alanenud. Sellega on keskmise palga ostujõud jõudnud väga lähedale kriisieelsele tipptasemele.

 

Osale arutelus

  • Raigo Neudorf

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

NPM Silmet otsib TEHNIKAVALDKONNA HOOLDUSJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

Ferrometal otsib B2B KLIENDIHALDURIT

M-Partner HR OÜ

24. august 2017

NPM Silmet otsib TOOTMISJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

Käsi­raamatud