Tule ja tutvu 3D printimisega!

TTÜ Masinaehituse instituudi vanemteadur Meelis Pohlak räägib tööstusuudiste teemaveebile antud intervjuus sellest, mida kujutavad endast laserpaagutus (3D printimine) ja digitaalsed otsevalmistustehnoloogiad, millega on võimalik TTÜs tutvuda juba 15. märtsil.

Laserpaagutus (3D printimine) ja tänapäeva digitaalsed otsevalmistustehnoloogiad - kuidas seda valdkonda maakeeli selgitada? Ehk et millega tegu, mida need tehnoloogiad võimaldavad jne?

Kõigile arusaadavate eestikeelsete terminitega on selles valdkonnas lood kehvapoolsed. Uusi termineid leiutades ei saa sellest jällegi keegi teine aru. Digitaalne otsevalmistus tähendab üldjoontes seda, et valmistatakse tooteid kasutades digitaalseid andmeid ilma inimese otsese sekkumiseta, st pole vaja koostada jooniseid ja inimene ei pea joonise järgi midagi tegema hakkama.
Kõik operatsioonid baseeruvad kolmemõõtmelistel mudelitel. Inimene ei pea ka tööpinkidele programme ette valmistama, see kõik toimub automatiseeritult. Nende tehnoloogiate tööpõhimõtteks on kihthaaval materjali lisamisega tooteid valmistada. Toormaterjal võib olenevalt süsteemist olla kas pulber, vaik, lehtmaterjal, traat jne. Laserpaagutuse puhul toimub töötlus kasutades laserit, kusjuures toormaterjal on pulbrilisel kujul. Need tehnoloogiad võimaldavad valmistada kiirelt peaaegu ükskõik millise kujuga tooteid.

Kui agaralt täna Eestis selliseid tehnoloogiaid kasutatakse?

Nende tehnoloogiate kasutajaid on Eestis hulgaliselt. Enamikes ülikoolideski on vastavad seadmed juba ammu olemas. Kommertsettevõtted saavad tooteid tellida kas meie ülikoolidest, firmadest või siis välismaalt vastavatelt teenusepakkujatelt. Kusjuures veebist tellimine on tehtud hästi mugavaks, eksisteerivad vastavad teenuseportaalid. Kasutajateks on enamik firmasid, mis loovad uusi masinaehituse- , disaini- või elektroonikatooteid.

Millal need tehnoloogiad massidesse jõuavad?

Massidesse läheb asi siis, kui on olemas vajadus sellise teenuse järele ja samas on teenus piisavalt odav. Ilmselt juhtub see lähitulevikus.

Millistes valdkondades ja sektorites võiks nimetatud tehnoloogiate kasutamisest olla enim abi?

Nendeks valdkondadeks võiksid olla: disain, masinaehitus, arhitektuur, elektroonika, meditsiin, haridussektor…

Kui suuri investeeringuid selliste tehnoloogiate soetamine eeldab?

Nagu ikka, sõltub tehnoloogia hind kvaliteedist, mida vastav seade saavutada võimaldab. Odavamate seadmete hinnad algavad juba tuhandest eurost ning võivad kallimate eksemplaride puhul ulatuda sadadesse tuhandetesse eurodesse.

Kui kaua on TTÜs nimetatud tehnoloogiad kasutusel olnud ja kas neid kasutatakse ainult õppe- ja teaduseesmärkidel?

TTÜs on digitaalse otsevalmistuse esimesed seadmed aastast 2005. Laserpaagutusseadme ostsime aastal 2008. Neid seadmeid kasutatakse õppetööks ja teadustööks. Samuti osutame teenust kõigile tellijatele väljastpoolt TTÜ’d.

Järgmisel reedel, 15. märtsil on huvilistel võimalik digitaalsete otsevalmistustehnoloogiatega tutvuda  TTÜ Masinaehituse Instituudis.
Täpsem info sündmuse kohta asub SIIN.

 

Osale arutelus

  • Raigo Neudorf

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

Teabevara