Masinatootjad haaravad tööstusest üha suurema tüki

Masinatööstuse loodava lisandväärtuse osakaal kogu  töötlevas tööstuses on tõusnud üle kolmandiku ning kasvab lähiaastatel veelgi, ütles täna Eesti masinatööstuse sektoriuuringut tutvustanud uurimisgrupi juht Tartu Ülikooli professor Urmas Varblane.

Kui 2005. aastal oli masinatööstuse lisandväärtuse osakaal kogu töötlevas tööstuses ligikaudu 25%, siis tänavu esimeseks kvartaliks oli see tõusnud 36,8%ni. Eriti tugev on osakaalu kasv olnud viimastel kvartalitel. „Suuresti on selle taga küll Ericssoni loodud osa,“ möönab Urmas Varblane. Samas kinnitab ta, et masinatööstuse osakaalu kasv on juba pikemaajalisem trend ning see jätkub ka edaspidi. Naaberiikides Soomes ja Rootsis ulatus 2008. aastal masinatööstuses loodud lisandväärtus üle 50% kogu töötlevas tööstuses loodud lisandväärtusest. „Kasvuruumi võrreldes naaberriikidega on olemas. Poleks midagi imelikku, kui masinatööstuse osakaal oleks meil tulevikus 40-60%,“ leidis Varblane.

Täna tutvustati Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) Tartu Ülikoolilt tellitud masinatööstuse sektoriuuringut, milles oli kasutatud 143 tööstusettevõtte vastuseid. „Arvestades valdkonna olulisust Eesti jaoks – kolmandik ekspordist tuleb masinatööstusest, see haru annab kolmandiku tööstuse tööhõivest – oli ülim aeg kaardistada sektori olukord. Purustasime mitmeid visalt püsivaid müüte, nagu oleksid välisinvesteeringud kurjast, sest viivad raha Eestist välja või nagu koliks kogu klassikaline tööstus Hiina,“ kommenteeris uuringu tellinud EASi ettevõtete võimekuse divisjoni direktor Pille-Liis Kello. „Samuti ei vasta tõele, justkui poleks disainil ja teadusarendusel masinatööstuses kohta,“ tõi Kello esile.

Uuring tõestas tema kinnitusel, et välisinvestorid toovad Eestisse hädavajalikku kaasaegset teadmist tootmisjuhtimise metoodikatest ja strateegilist vaadet juhtimises, mida meie ettevõtjatel napib. Lisandväärtuse tänane kasv on suuresti veetud välisinvestorite poolt.

Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskuse tööturu ja tööpoliitika programmi analüütiku Uku Varblase sõnul on Eesti masinatööstuse arengu keskseks küsimuseks, kuidas muutub tulevikus sektori positsioon väärtusahelas. „Eesti masinatööstus tervikuna on tugevalt orienteeritud allhankele, mida iseenesest ei saa pidada väga negatiivseks. Uuringus osalenud ettevõtetest ligi kolmandikul moodustab allhanketöö enam kui 50% müügitulust. Suurimaks väljakutseks on liikumine teadusmahukama allhanketöö poole, et suurendada loodavat lisandväärtust. Selleks peaksid ettevõtted rohkem koostööd tegema. Samuti peaksid riigi tugisüsteemid pakkuma abi arendustegevuseks,“ selgitas Uku Varblane.

Uuring tõi positiivsena välja, et Eesti masinatööstuse allharudest paistavad makronäitajatelt silma elektroonikatööstus ning elektriseadmete tootmine. Suure tulevikupotentsiaaliga on muude transpordivahendite tootmise haru, kus on tegevad mitmed edukad ja väga kiirelt arenevad laevaehitusettevõtted.

Teravalt tõstatusid uuringus tööjõuga seonduvad probleemid – ettevõtjate hinnangul on suuri probleeme kutsekoolide lõpetajate oskuste ja teadmiste tasemega. Insenerihariduse saanute seas domineerivad teoreetilised teadmised ning praktiliste oskuste tase on nõrgem.

Eesti masinatööstuse sektoruuringu eesmärk oli selgitada välja Eesti masinatööstuse olukord ja võimekus.

Osale arutelus

  • Tanel Raig

Toetajad

Seotud lood

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Otto Bock Estonia otsib NÕUDLUSE PLANEERIMISE JA KLIENDIHALDUSE JUHTI

Tammiste Personalibüroo OÜ

10. september 2017

NPM Silmet otsib TOOTMISJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

Coma Investing otsib EKSPORDIMÜÜGIJUHTI

M-Partner HR OÜ

31. august 2017

Käsi­raamatud