2010 ülevaade: Rõivatööstus töötab võimsuste piiril

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning Rahandusministeerium on koostanud 2010. aasta majandusülevaate. Järgneb ülevaade rõivatootmisest.

Rõivatööstuse arengud on viimastel aastatel olnud tagasihoidlikud. Tootmismahud jäävad pea kaks korda alla kümne aasta tagustele aegadele ning samas suurusjärgus on kahanenud ka hõive. Sektori toodangust enam kui kaks kolmandikku eksporditakse, mis muudab ta vähem sõltuvaks siseriiklikest arengutest.

Suuremad rõivatööstuse ettevõtted on AS Baltika, AS Silvano Fashion Group ja lasterõivaste tootja OÜ Lenne Tallinnas ning Tartu ettevõtted AS Sangar ja AS Ilves-Extra.

Rõivatööstus püsib endiselt kõige suurema allhanke osakaaluga sektorite hulgas Eesti töötlevas tööstuses. On küll näiteid Eesti brändidest, mis on jõudnud ka välisriikidesse, kuid sellegipoolest tuleb enam kui pool sektori müügitulust allhanke tegemisest. Võttes arvesse allhanke võimalikku ebastabiilsust ning väiksemaid marginaale, tuleks liikuda rohkem enda tugevate kaubamärkide loomise poole. Muidugi ei saa see juhtuda üleöö ning nõuab tugevaid investeeringuid turundusse, kuid ilma selleta on sektori tulevikuväljavaated tagasihoidlikud. Hõivatute arv võib sektoris ka edaspidi jätkata vähenemist, kuna keskmine palk on madal ning majanduse elavnedes ei suudeta üldise palgakasvu tempoga sammu pidada.

2010. aasta tähendas rõivatööstusele stabiliseeru-mist. Müügilangus peatus ning eksport asus tõusule.

Pärast kolme aastat kestnud langust näitasid rõivatööstuse tootmismahud 2010. aastal püsiv-hindades ligi 4%-list kasvu. Suurenemine toimus tänu edule eksporditurgudel, kuna müük siseturule vähenes aastaga ligi viiendiku. Seejuures oli teine poolaasta esimesest oluliselt tugevam, näidates enam kui 20%-list tootmismahtude kasvu.

Laiemalt jätkusid rõivatööstuses samad probleemid, mis varasematelgi aastatel. Ühest küljest piiras kasvu tagasihoidlik nõudlus, teisalt vähendas kasumlikkust kõva konkurents veelgi odavama tööjõuga riikide tootjatelt. Samas on meie rõivatööstuse konkurentsivõime mõnevõrra paranenud, kuna kriisiajal vähenes oluliselt palgasurve, samal ajal jätkasid Aasias palgad kiiret kasvu. Kui lisada siia juurde ka transpordikulude suurenemine nafta kõrge hinna tõttu, võib öelda, et sektoril muutus hingamine kergemaks.

Rõivatööstuse toodang on suunatud peamiselt välisturgudele, kuhu müüakse enam kui kaks kolmandikku toodetest. Kogu ekspordi kasvust enamuse andis Soome, kuhu müüdi 27% rohkem kaupa kui aasta varem. Samas langesid ekspordimahud nii Läti kui ka Leedu suunal. Suurematest kaubagruppidest kasvas enim meesterõivaste eksport, suurenedes aastaga peaaegu viiendiku võrra. Naisterõivaste eksport suurenes vaid ca 5%. Ekspordi kasv Soome tulenes peamiselt töörõivaste segmendi ligi kahekordsest tõusust.

Aasta keskmist hõivatute arvu võrreldes jätkus rõivatootmises langus, kuid seda peamiselt 2009. aasta teisel poolel toimunud kiire kukkumise tõttu. Samas 2010. aasta kvartalite lõikes jäi hõive suhteliselt stabiilseks ning viimases kvartalis hakkas hõivatute arv juba tõusma. Seejuures kerkis keskmine brutopalk enam kui 6%, näidates ca ühe protsendipunkti võrra kiiremat kasvu kui töötlevas tööstuses keskmiselt. Lisaks hakkasid paranema haru tootlikkuse näitajad. Lisandväärtus hõivatu kohta tõusis ligi kümnendiku ning kogukasum kasvas enam kui 50%.

Investeerimisaktiivsus kasvas rõivatööstuses 2010. aastal olulisel määral. Kiirstatistika järgi paigutati põhivarasse enam kui 50% rohkem vahendeid kui aasta varem. Sellegipoolest on sektoris investeeringute suhe müügitulusse üle poole väiksem töötleva tööstuse keskmisest. Veidi enam kui pool investeeringutest tehti masinatesse ja seadmetesse. Aastane kasv oli kõige suurem hoonete ja rajatiste soetamise segmendis.

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud rõivatööstuse ettevõtete hinnangud olid 2011. aasta esimeses pooles lähituleviku suhtes optimistlikumad kui aasta varem. Enam kui kolmandik vastanutest ootas toodangu mahu kasvu ning keegi ei plaaninud töötajate arvu vähendada. Samas oli tootmisvõimsuste kasutamise tase jõudnud juba üle 90%, mis näitab et edasiseks arenguks on vaja suurendada investeeringuid.


Galerii

Osale arutelus

  • Tanel Raig

Toetajad

Seotud lood

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Tööstusliidrid

Teabevara