"Meie fookus on siseturul - toorme saame kohalikest riiklikest ettevõtetest ja neid hindu reguleerib riik," ütleb Noop. "Kui aga kas või linnasetehases midagi katki läheb ja on vaja masinaid vahetada ja valuutat ei ole, siis sealt hakkaks see ahelreaktsioon," lisab ta.
Enam on tema sõnul kriis tuntav eksportijate puhul. Valgevene rubla on devalveeritud, kuid see ei tähenda, et see oleks konverteeritav. Kui Valgevene ettevõtjad tahavad välismaalt midagi osta, ei saa nad pangandussüsteemist selleks valuutat. "See on see, mis Valgevene majandust praegu kõige tõsisemalt mõjutab," leiab Noop.
Probleemid Valgevene rublaga on kestnud juba 2-3 kuud. Kui varem võis konverteerida mitteametliku kursi järgi, siis praegu peab seda tegema riikliku kursiga ja reaalset valuutat riigil ei ole, kattereservi riigipangal ei ole.
Paar nädalat tagasi Valgevenes käies aga otsest puudust ega ostupaanikat kuskilt ei paistnud, võtab Noop kokku.