Tööstus: karm talv andis tööd juurde

Rõiva- ja tekstiilitööstuse ettevõtted elavad tarbimise vähenemise tõttu peost suhu, vaid mõni agaram suudab tänu tõhusale müügitööle arengusse panustada.

Kui rõivatootjail aitab elus püsida ka näiteks tänavune kogu Euroopas valitsev karm talv, siis sisustustekstiilide tootjaile pakuks leevendust vaid euro tulek ja sellega loodetavasti kaasnev majanduse üleüldine tõus.

Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu juhatuse esimees Meelis Virkebau kinnitas, et pikk talv on ka Eesti tootjatele tööd ja tellimusi juurde toonud. "Järsult on kasvanud nõudlus tekkide ja patjade järele, senisest rohkem ostetakse sooje ülerõivaid ning talispordiriietust," iseloomustas ta.

Üldiselt aga on Virkebau sõnul kaks viimast aastat rõivaste ja tekstiilide tootjaile kujunenud katsumuste ajaks. "Peamine põhjus on tarbimise madalseis nii kodus kui ka meile olulistel turgudel - Soomes, Rootsis, Suurbritannias, Venemaal," selgitas ta. "Kõik praegu majanduses toimuv on eksportivale tööstusele laastava mõjuga."

Lisaks mõjutavad olukorda ka madalad valuutade vahetuskursid ekspordi sihtriikides ja euro liiga kõrge kurss USA dollari suhtes. See omakorda muudab ettevõtete võimalused tehnoloogiasse ja arengusse investeerida peaaegu olematuks, peatähelepanu tuleb suunata likviidsuse hoidmisele ja tootlikkuse tõstmisele.

Tõhus müük üha olulisem
"Eelkõige panustavad ettevõtted praegu müügitööle," kinnitas Virkebau. "Ja igal võimalikul viisil püütakse oma toodet väärtustada, et nõnda hoida müügimahtu ja saada toodangu eest kõrgemat hinda."

Viimase kümne aasta jooksul on Virkebau sõnul kadunud odavale allhankele orienteeritus ning kasvanud on oma toodete, sh private label'i toodete müük. Ettevõtete pikaajaliseks arenguks on oluline tarnekiirus, paindlikkus, kvaliteet ja ressursside kasutamise efektiivsus.

Virkebau märkis, et 2010. aastal loodavad ettevõtjad positiivseid sõnumeid, millele oma strateegia rajada. "Ettevõtjad loodavad, et tänavu hakkab majandus nii Eestis kui ka ekspordi sihtriikides kosuma," märkis ta. "Euro tulek on Eesti tööstusele oluline usaldust ja mainet parandav asjaolu - usun, et kesksuveks on euroküsimus positiivselt lahenenud ja sügiseks Eesti kõrge riskiga riikide nimekirjast väljas ja firmade krediidiliinid Euroopas taastatud."

Tänavu napib vaba raha
Õmblustöid tegeva OÜ Mentha juhatuse liikme Margit Eskeli sõnul on nendegi toodangumahud vähenenud. "Kuna teeme hanget välispartnerile, siis oleme ikka toime tulnud," märkis ta. "Meil on üks kindel tellija, tänu kellele hakkama saame, ja praegu väga ei kurda."

OÜ Kardinastuudio juhataja Tiina Link tunnistas, et ettevõtte käive on oluliselt vähenenud ja praegu on peamine ellu jääda. "Oleme sisustustekstiile valmistav ettevõte ja paraku sõltume suuresti kinnisvara- ja ehitusturu olukorrast," rääkis ta.

Lingi sõnul on Kardinastuudio aegade jooksul õmmelnud kardinaid ka Soome, aga praeguseks on see turuosa kadunud. "Ka Soomes on tööpuuduse tõttu õmblushinnad langenud ja kohalikud õmblejad nõus poolmuidu tööd tegema," ütles Link.

Tellijad on tema sõnul palju hinnatundlikumad, küsitakse küll hinnapakkumisi, aga tööd tuleb siiski harva. "Olen vestelnud kolleegidega teistest samal alal tegutsevatest firmadest ja kõigil on ainult üks mure: kas on üldse mõtet edasi sipelda või oleks targem pillid kotti panna," rääkis Link.

Link ütles, et eelnevatel aastatel oli neil aasta alguseks n-ö väike rasvakiht vaba raha näol kogutud, kuid nüüd on peost suhu elatud juba tükk aega. "Kõlan üsna pessimistlikult, kuid magamata ööd ei anna alust optimismiks," nentis ta.

Mütsitootjal aitavad hanked pinnal püsida
Peakatete valmistaja AS Velmard elab ka majandussurutise ajal hästi. Kuigi müügimaht jäi mullu 2008. aasta tasemele, loodetakse juba sel aastal tänu suurtellimustele nii käivet kui ka kasumit kasvatada.

Velmardi arendusjuht Maie Parel kinnitas, et ettevõttel läheb küll tasa ja targu, aga stabiilselt hästi. "Firmal, kus tööl on nelikümmend naist, ei saagi ju halvasti minna," ütles Parel. "Oleme suurendanud turuosa koolimütside osas, hiljaaegu võitsime Eesti kaitsejõudude kolmeaastase riigihanke."

See riigihange annab kolmandiku Velmardi aastakäibest. Teine kolmandik tuleb ekspordist, ülejäänu on jaemüük ja üksiktellimused. Kui kriisi algusajal loobusid paljud koolid oma vormimütsidest, siis nüüd on taas hakanud tulema tellimused ka koolidelt. Lisaks tehakse kolmandik kõigi Rootsi ülikoolide vormimütsidest.

"Ega meie edu taga mingit saladust ole, ma usun, et peamiselt on selle kindlustanud naiste pühendumine ja firmas valitsev positiivne aura," rääkis Parel. "Võiks ju öelda, et müts on müts - mis seal ikka teha. Tegelikult on aga uute mudelite väljatöötamine, kvaliteetne tootmine ja tulemuslik müük keeruline töö."

Parel nentis, et tänavune pikk talv suurendas kõvasti nõudlust talvemütside järele ja ka see aitas siseturu käivet stabiilsena hoida.

 

Osale arutelus

  • Ain Alvela

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Tööstusliidrid

Teabevara