Eesti Energia pooldab elektri tootmist elektrijaamas

Vastukajaks vaidlusele taastuvenergia toetuste jagamise teemal kirjutab Eesti Energia elektritootmise arendamise osakonna juht Timo Tatar ettevõtte blogis, miks peaks elektrit koostootmisjaamade asemel tootma elektrijaamades.

2009. aasta suvel likvideeriti ka seni seaduses olnud moonutus, mille kohaselt välistati Narva Elektrijaamad taastuvenergia toetuse võimalike saajate seast, täna soovitakse turumoonutus seadusandlikul tasemel taastada.

Kogu teema mõistmiseks tuleb esmalt selgitada, et mõlemad Narvas asuvad elektrijaamad on soojuselektrijaamad, st nende projekteerimisel on eelkõige silmas peetud elektritoodangu maksimeerimist. Koostootmisjaam seevastu on kompromiss soojuse ja elektri tootmise vahel - omanik saab tulu nii elektri kui soojuse müügist, selgitab Tatar.

Ehkki koostootmisjaamad on investeeringu tasuvust arvestades kasumlikumad, ei ole ka kõige parema tahtmise juures võimalik Eesti elektrivajadust rahuldada vaid koostootmisjaamade abil, lisab ta. Suurem osa Eesti koostootmispotentsiaalist on täna juba kasutamist leidnud Iru Elektrijaamas, Väol, Tartus, Pärnus ja Viljandis.

Tatar märgib, et senine koostootmisjaamade rajamise praktika pole tarbijale kaasa toonud soojusenergia hinna langemist. Pigem hoopis vastupidi, ta on sunnitud investeeringud omast taskust kinni maksma.

Narva Elektrijaamade uued keevkihtplokid on Tatari sõnul täna kõige efektiivsemad suured elektritootmisseadmed Eestis. Üle 36% elektritootmise kasutegurit ei ole kõrvale panna mitte ühelgi teisel taastuvenergia suuremahulisel tootjal Eestis. Just nendes 2004. aastal valminud ülimoodsates keevkihtplokkides põletab Eesti Energia täna koos põlevkiviga ka kuni 10% ulatuses hakkpuitu, täpsustab ta.

Sama tehakse mujal maailmas: fossiilseid kütuseid kasutavatesse soojuselektrijaamadesse lisatakse taastuvenergia tootmiseks biomassi. Ära jäävad suured investeeringud ja olemasolevat väärtustatakse maksimaalselt.

Taastuvenergia tootmine soojuselektrijaamades võimaldab vähendada sõltuvust põlevkivist ja vähendada CO2 õhkupaiskamist, seejuures elektri varustuskindlust ohvriks toomata, lisab Tatar.

Samas viskab Tatar kivi tuuleenergia kapsaaeda. See energialiik paistab silma nigela varustuskindlusega, ehkki Eesti elektrisüsteemi lülitatud tuuleparkide koguvõimsus ulatub täna 140 MW-ni.

Sellel pühapäeval paukus talve käredaim pakane ja iga elektri kilovatt oli kullahinnas, jätkab Tatar. Päevane tiputarbimine ulatus 1400 MW juurde ja samal ajal oli tuulikute kogutoodang vaid 20 MW ehk 1,5% Eesti kogutarbimisest.

Tatar kaitseb innukalt biomassi kasutamist elektri tootmiseks, kuna tänaste raiemahtude juures ei ületa Eesti kaugeltki metsa looduslikku juurdekasvu. Kummaline on lugeda väiteid, nagu väheväärtuslikust puidust elektrienergia tootmine on kasutuseta seisva ja rikneva ressurssi raiskamine, märgib ta.

2009. aasta suvel, kui Narva Elektrijaamadel avanes võimalus puiduhakke laialdasemaks kasutuselevõtuks, oli metsatööstus varjusurmas. Ka täna ei ole puidu hind võrreldes paari aasta taguse perioodiga oluliselt tõusnud.

Rohkem kui Narva Elektrijaamade biomassi tarbimine mõjutab puidu hinda majanduse ja tarbimise taastumise kiirus mujal Euroopas, eriti Eesti puiduekspordi peamistes sihtkohtades Põhjala riikides, leiab Tatar.

Samas on selge, et sajandi suurimast majanduskriisist toibumise järel pööravad puiduhinnad taas tõusule ning pikaajaliselt toimivat ärimudelit rekordiliselt madalate puiduhindade baasil luua ei maksaks, lisab ta koostootmisjaamade kritiseerimiseks.

Osale arutelus

  • Anne Oja

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

NPM Silmet otsib TOOTMISJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

Ferrometal otsib B2B KLIENDIHALDURIT

M-Partner HR OÜ

24. august 2017

Coma Investing otsib EKSPORDIMÜÜGIJUHTI

M-Partner HR OÜ

31. august 2017

Käsi­raamatud