Tööstus: euroraha eelistab insenere ja meistreid

Eesti majandust üldiselt, aga ka töötlevat
tööstust hakkab turgutama peagi paisu tagant pääsev euroliidu ligi 10,7
miljardit krooni, millest oluline osa suundub kutseõppe arendamiseks.

Juba käimasoleva, ent sisuliselt siiski alles selle aasta alguses välja kuulutatud esimeste rahataotlusvoorudega alguse saanud aastate 2007-2013 programmiperioodi haridus- ja teadusinvesteeringute kogumaht jaguneb kahe ELi tõukefondi vahel.

Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) on Eesti hariduse hüvanguks tulemas 2,5 ja Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) 8,18 miljardit krooni. Neile summadele lisandub veel see osa, millega Eesti riik ise peab haridus- ja teadusinvesteeringuid kaasfinantseerima, et üldse ELilt raha saada.

Siiani Eestisse tulnud ELi haridusraha sai jagatud
Haridusminister Tõnis Lukas on seda meelt, et riik suudab uuel programmiperioodil omafinantseerimise osa katta, tuues selle kinnituseks asjaolu, et eelmise, aastateks 2004-2008 Eesti haridussüsteemi arendamiseks ettenähtud enam kui miljard krooni on praeguseks täies mahus rakenduse leidnud.

Kui läinud rahastamisperioodil suundus kõige rohkem Euroopast saadetud abikroone - kahe fondi peale kokku 594 miljardit krooni - kutsehariduse kvaliteedi parandamise heaks, siis ka nüüd kinnitab Lukas, et kutseharidus, samuti rakenduslik kõrgharidus ja nn elukestev õpe on projektipõhise rahastamise prioriteedid.

Senisest märksa rohkem saab raha ka eelkõige tehnoloogilisi lahendusi pakkuv teadustegevus (erinevate meetmete raames 6 miljardit krooni).

Tõnis Lukas kinnitas, et ministeeriumil on olemas selge pilt riigi majanduse arengu ja potentsiaali poolest eelisarendamist vajavatest valdkondadest, mille projektid on ühe või teise meetme raames ennekõike oodatud.

"Muidugi on meil pingerida olemas. Eelisolukorras on kõrghariduses näiteks loodus- ja tehnikateadustega seotud investeeringud," märkis ta. "Tõukefondide raha ei saa paigutada riigi põhifunktsioonide arendamisse. Nii ei tohi selle eest ehitada näiteks haridusasutuste peahooneid. Küll aga on rahastamises olulisel kohal meie majandusliku konkurentsivõime tõstmine."

Ametikooli lõpetaja on üldiselt usin ja hakkaja
Haridusministeeriumi asekantsler Madis Lepajõe lisas, et sügisel on tulemas ka avatud taotlusvoorud, mille eesmärk on just inimeste konkurentsivõime tõstmine kodumaisel tööturul.

Praeguseks neli-viis aastat kestnud kutseõppeasutuste hoogne arendamine on ettevõtjate hinnangul andnud ehk küll koolidest väljuvatele tisleritele, treialitele, ehitusmeestele ja keevitajatele senisest paremad oskused, ent tõeliseks meistriks saab ikkagi alles töökohal ja põhiliselt sõltub heaks töömeheks saamine tahtmisest.

ASi Cargotec Estonia tegevjuht Ivo Volkov on seda meelt, et masin, olgu ta kuitahes moodne, ei tee mehest veel väärt töömeest. "Kalli ja moodsa seadme võib igaüks osta, aga see ei taga talle veel konkurentsieelist - nutikat inimest on selle seadme juurde ka tarvis," ütles Volkov. "Kuigi me praegu just suurtes kogustes uusi töötajaid ei palka, võib öelda, et noored, kes kutsekoolidest tulevad, on pealehakkajad ning tahavad tööd teha."

Üha kinnistuvat õppurite usaldust kutsekoolides antava hariduse vastu näitab ka tõsiasi, et erialade õppekohad on viimastel aastatel täitunud üha paremini.

Allakäik ei innusta tisleriks õppima
Eelmise aasta alguses puiduettevõtetes alanud suurkoondamiste ja kogu puidul põhinevat tööstust tabanud pankrottide tulva mõrud viljad tuli septembri alguses alla neelata kutsekoolidel - noorte huvi puiduerialade vastu on leige.

Kui Võrumaa Kutsehariduskeskuses (VKHK) puidutöötlemise tehnoloogia rakenduskõrghariduse eriala täituvusega pole muret - oli 21 riigieelarvelist kohta, vastu võeti 26 poissi, siis üle kümne aasta taas alustatud põhikooli baasil tisleriõppe paarikümnest kohast täitus vaid 14.

Samas on kool viimase paari aastaga jõudsalt arenenud, hooned tundmatuseni muutunud ja õppeklassid saanud täiendust tipptasemel tehnikast, säärasest, mida võib ka tootmisettevõtete tehastes näha. Viimane neist on septembri algusest esimesi töötunde tegev 5teljeline CNC-puidutöötlemiskeskus. Ühtekokku on VKHK viimase kolme aasta jooksul saanud euroliidult 40 miljonit krooni toetust, sellest umbes 16 miljonit kulus seadmete soetamiseks.

VKHK puidutöötlemistehnoloogia juhtivõpetaja Andrus Luts tunnistas, et esialgu tuleb tal endalgi uue tööpingi juures õpipoisi rollis olla.

"Meie tehnomaja on uus ja ka suurem osa kooli tehnoloogilisest baasist on uus, soetatud viimase pooleteise aasta jooksul," rääkis Luts. "Eks moodsate pinkidega on tööd küll lihtsam teha, kuid noored peavad harjutama ka käelist tegevust."

Luts tunnistab, et majanduslanguses kõige rohkem räsida saanud puidu- ja mööblitööstuse allakäik mõjutab paratamatult ka puidutehnoloogia erialade populaarsust noorte seas. Kui olukord peaks veel hullemaks minema, siis mida aeg edasi, seda vähem neile erialadele ilmselt õppidasoovijaid laekub.

Muret teeb õpetajale ka suur väljalangejate osakaal - mullu näiteks lõpetas 44% omal ajal alustanutest.

"Ega tööandjale olegi diplom see kõige olulisem, olulisemad on mehe praktilised oskused," tõdes Andrus Luts. "Aga igatahes annab meie kooli läbimine noortele julgust n-ö omal käel puiduerialaga tegelema hakata, luua oma ettevõte ning olla edaspidi iseenda peremees."

Kommentaar
Alar Mozolev, ASi Nava juhatuse liige

Kaasaegsete õppelaborite loomine kutsekoolidesse võimaldab anda noortele lisaks teoreetilisele ettevalmistusele ka korralikud teadmised kaasaegsetest tehnoloogiatest ja moodsa tööstussisseseade kasutamise võimalustest.

Kuna Võru Kutsehariduskeskus on juhtiv kutseõppeasutus Eestis, mis annab lõpetajatele rakendusliku kõrghariduse puidutöötlemise erialal, siis alustas kool ERFi projekti, et saada raha õppetöökodade sisustamiseks kaasaegsete tehnoloogiliste seadmetega.

Nava osales ja võitis projekti raames välja kuulutatud riigihanke kaasaegse 5-teljelise CNC-puidutöötlemiskeskuse hankeks.

Kuidas jõuab Euroopa raha Eesti haridusse?
*Inimressursi Arendamise Rakenduskava rahastatakse kahest tõukefondist - Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) ja Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF).
*Esimene rahastamisperiood oli 2004-2006, praegu käib programm 2007-2013.
*Rahajaotamise juhtasutus on haridus-teadusministeerium, rakendusasutused SA Archimedes ja SA Innove.
*Esimese perioodi vältel maksti ESFist välja 540 mln kr ja ERFist 574 mln kr.
*2007-2013 planeerib ESF elukestva õppe ning teadus-arendustegevuseks 2,5 mld kr ja ERFi haridussüsteemi arendamiseks 8,2 mld kr.
*ERF eraldab hariduse infrastruktuuri arendamisse 3,329 mld kr, prioriteetne suund on kutskoolide tehnoloogiline uuendamine - 176 projektist 91 ongi seotud selle suunaga.
*Kutsekoolide õppekeskkonna arendamiseks eraldab ERF 2,61 mld kr, praegu on töös 41 projekti.
Allikas: haridus-teadusministeerium

Osale arutelus

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Tööstusliidrid

Teabevara