Vjatšeslav Šlõk: oleme rikkamad kui Saksamaa ja Inglismaa

Tuntud ehitusplokkide tootja AS
Silbeti juht Vjatšeslav Šlõk andis dv.ee-le intervjuu, kus vastas lugejate
küsimustele. Vahendame tema vastused ka aripaev.ee lugejaile.

Mis ootab teie hinnangul tänavu ehitust ja ehitusmaterjalide turgu? Kas te isiklikult olete halvemateks aegadeks valmis? Kas teie ettevõttel on olemas plaan B?
Meid ootavad rasked ajad, kuna elamuehituse nõudlus ehitusmaterjalide järele on vähenenud, sealhulgas ka nõudlus meie ehitusplokkide järele. Seda ei näe me mitte ainult oma põhiturul Lätis, kuhu veame 70% toodangust, vaid ka Eestis ja isegi Leedus. Nii imelik, kui see ka ei ole, on see seotud täiendavate tootmisvõimsustega. Uued tootmisvahendid võimaldavad valmistada senisest paremate tehniliste omadustega plokke. Uued masinad on ka kaks korda tootlikumad kui meie kaks varasemat tootmisliini. Ehitusmaterjalide turu kriisi süvenedes tuleb meil kaaluda sellist varianti nagu vanade tootmisliinide sulgemine. Kuid see on kõige hullem variant. Reaalne turg, kus võime leida oma niši, on vene turg.

Kuidas on ajada äri Ida-Virumaal? Kas eesti ja vene tüüpi äri erineb üksteisest, nagu kogu aeg räägitakse? Kas Eestis saab äri ajada eesti keelt valdamata?
Ma ei tea, kuidas aetakse äri teistes maades, aga Ida-Virumaal ei tunneta ma mingeid probleeme. Olen selles piirkonnas sündinud. Ja kogu oma teadliku elu ja tegevusaja, välja arvatud õpinguaastad Tallinna Polütehnikumis, olen olnud seotud Ida-Virumaaga. Ettevõtluse organiseerimisel ei näe ma mingit vahet eesti ja vene äri vahel. Erinevate keelte oskus lihtsustab äri ajamist kahtlemata kõikjal.

Suur osa teie toodangust läheb Venemaale. Mis takistab teid ehitamast sinna tehast?
Suurim osa toodangust läheb meil praegu Lätti. Peame Venemaad arenevaks turuks nii praegu kui ka tulevikus ning loodame sinna müüdavaid koguseid suurendada. Oleme arutanud tehase ehitamist Peterburgi ja Kaliningradi, kuid selle jaoks pole meil piisavalt raha. Kui leiame head partnerid, tuleme Venemaa tehase ehitamise küsimuse juurde tagasi.

Kas on tõsi, et valmistate ehitusplokke tuhast? Kas see võiks olla Eesti Nokia?
Muidugi. Eesti omab tänu põlevkivile tunduvalt suuremat energeetilist iseseisvust kui meie naabrid Lätis. Kõigevägevam ei andnud meile naftat, kuid andis põlevkivi. Nagu minevikus nii ka praegu ja tulevikus, tuleb loodusressursse kasutada maksimaalselt. Täna võtame n-ö koort, saades põlevkivist elektrit ja põlevkiviõli. Jäägid viskame looduskeskkonda, ja vaid 4% läheb taaskasutusse. Elame rikkal maal. Oleme rikkamad kui Saksamaa, rikkamad kui Inglismaa ning palju rikkamad kui Jaapan. Need vaesed maad kasutavad energeetika- ja metallitööstuse jääkidest ära 70%.

Varem kasutati meil õhkulenduvast tuhast ära kuni 3,5 miljonit tonni aastas, praegu vaid 200 000 tonni aastas. Põlevkivituhast tehti ehitusmaterjale ja tsementi, tuhka kasutati teedeehituses ning põllumajanduses. Tuhaplokkide tootmist alustati Eestis 1961. aastal. Aastate jooksul on rohkem kui 4 miljonist tonnist lendtuhast valminud üle 8 miljoni kuupmeetri seinaplokke. Need plokid on siiani kasutuses eramajades, kolme- ja viiekordsetes elumajades, lasteaedades, koolides, haiglates, tööstusehitistes, aga ka hotelli Olümpia ning (Pirita - toim.) purjespordikeskuse seintes.

Kui kasutame aastas ära vähemalt 300 000 kuupmeetrit tuhka, hoiame sellega aasta peale kokku 154 000 tonni paekivi, savi, liiva ja kipsi. Ükski ehitusmaterjalitootja ei kujuta endale sellist kokkuhoidu ette. Olen veendunud, et ehitusmaterjalide tootmine põlevkivituhast on tõepoolest Eesti Nokia, mis lubab peale kokkuhoiu säästa ka loodust. Põlevkivituhal põhinev ehitusmaterjalitootmine ja selle ekspordivõimelisus on end tõestanud 47 aasta jooksul.

Millist palka saavad tootmistöölised ehitusmaterjalide sektoris? Kas ja kui palju planeerite palka tõsta?
Tõstsime oma töötajate palka mullu kahel korral. Keskmine kuupalk on 10 000 krooni. Otsustame esimese poolaasta tulemuste põhjal, kuidas tõstame palku 2008. aastal.

Kui tugevat mõju avaldas kinnisvaraturu kukkumine ehitusvaldkonnale? Kuidas see mõjutas teie ettevõtet?
Langus kinnisvaraturul mõjutas Silbetit nii ehitusmaterjalide tootmise kui kinnisvaraarenduse poole pealt. Ehitame Jõhvi linnas kortermaju. Oleme plaaninud kinnistule 7 elumaja. Kui esimese maja korterid müüsime kõik maha, siis teises majas, mis valmib märtsis, on müüdud vaid üks korter.

Mida peate ehituskulude kiire kasvu põhjuseks?
Minu arvamus on, et seda põhjustab spekulatsioon. Näiteks müüme oma ehitatavates elumajades kortereid hinnaga 17 000 krooni ruutmeetrist. Loomulikult mitte kahjuga. Kaks nädalat tagasi käisin oma sõbra juures soolaleival. Ta ostis korteri uuselamurajooni hinnaga 42 000 krooni ruutmeetrist. Ehitusbuumi ajal ei löönud keegi valmis korteri maksumust kokku. Samuti ei püüdnud ehitus- ja kinnisvarafirmad kulusid kokku hoida. Kõiki valdas sportlik hasart ruttu valmis ehitada ja ruttu maha müüa. Ning kergelt laenu saanud tarbija ei mõelnud sellele, mis homme juhtub.

Võrreldes teiste ehitusmaterjalidega tuleb näiteks Silbeti plokist eramaja kuni 30 000 krooni odavam. See pole küll teab kui palju, aga on siiski kokkuhoid. Mõtlen, et õpime tänu langusele ka selliseid väikesi rahasummasid lugema.

Öelge palun, kuidas olete rahul oma tütre (Olga Šlõk - toim.) karjäärivalikuga?
Olen rahul. Seda enam, et ta töötab nii suurepärase inimese, tähelepanuväärse naise ning oma maa patrioodiga nagu seda on (rahvastikuminister - toim.) Urve Palo.

Mida tähendab teie äri ja ettevõte teie jaoks? Venemaal tavatsevad suurettevõtjad poliitikasse minna. Kas olete ka sellisele variandile mõelnud?
Täna pole äri minu jaoks vahend raha teenimiseks ega isiklike ja oma perekonna vajaduste rahuldamiseks, kuna mul on kõik olemas. Tööstuse juhtimine ja arendamine on see, mida olen õppinud elust ja koolipingist. Pean tööstust iga riigi alustalaks. Mulle pakub rahuldust iga tegevus, kus juhin arenguga seotud protsesse. Poliitikukarjäär ei huvita mind mitte üheski vormis.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

Teabevara