Riigikontroll: 70 protsenti põllumeestest satub varsti raskustesse

70% põllumajandustootjatest peaks raskuste
ennetamiseks mitmekesistama lähiaastail elatusallikaid, selgub riigikontrolli
auditist.

Riigikontrolli audit näitas, et põllumajanduse ja maaelu toetustele vaatamata satub üle kahe kolmandiku tänastest põllumajanduslikest majapidamistest eelseisvatel aastatel tõsistesse raskustesse. Kutselistest põllumajandustootjatest suudaks toetuste vähenemise korral jätkata vaid viiendik. Raskuste ennetamiseks peaksid paljud tänased põllumajandustootjad mitmekesistama lähiaastail elatusallikaid.

Riik on teinud ja teeb põllumajandussektori konkurentsivõime parandamiseks ja maaelu tasakaalustatud arendamiseks suuri kulutusi. Aastatel 2007-2013 makstakse Euroopa Liidu otsetoetustena ja maaelu arengukava alusel maaelu- ja põllumajandustoetusi kokku ligikaudu 26 miljardit ehk aastas keskmiselt ligi 4 miljardit krooni.

Ehkki maal elab üle 400 000 inimese, on valdav osa maaelu- ja põllumajandustoetustest ette nähtud 27 000 põllumajandusega tegelevale majapidamisele. Neist 6700 on kutselised põllumehed.

Kuigi miljardilised toetused peegelduvad suurenenud investeeringutes, maakasutuses ja kasvavas lisandväärtuses, näitas Riigikontrolli audit, et finantsperioodil 2007-2013 makstavad toetused ei paranda põllumajandustootjate tootlikkust sedavõrd, et nad suudaksid konkureerida teiste ELi põllumeestega. Ligi 70% praegu tegutsevatest põllumajanduslikest majapidamistest satuvad eelseisvatel aastatel tõsistesse raskustesse. Kutselistest tootjatest suudaks toetuste vähenemise korral jätkata vaid viiendik.

Paljud väikese ja keskmise suurusega tootjad satuvad raskustesse juba lähiaastatel, teatas riigikontroll. Kõiki põllumajanduslike majapidamiste suurusrühmi hõlmanud analüüs näitas, et tootjate probleemid leevenduvad toetuste mõjul aastani 2010, seejärel langevad enam kui pooled, enamasti keskmise ja väikese suurusega tootjad, põllumajanduslike majapidamiste konkurentsist välja. Osa tootjaid peab paratamatult lisasissetuleku saamise pärast mitmekesistama oma tegevust väljaspool põllumajandust. Maal on aga vähe neid, kes oleksid nõus traditsioonilise tootmise asemel arendama muid tootmissuundi. Turuinformatsioon tootjatele on puudunud ja ministeeriumi selgitustöö selles vallas on olnud vähene.

Põllumajandussektori konkurentsivõime tervikuna on kehv, selgub riigikontrolli auditist. Tulemusnäitajate (saagikus, produktiivsus, lisandväärtuse loomine) poolest jääb Eesti Euroopa Liidu vanadest liikmesriikidest (nn EL-15) mitu korda maha. Efektiivselt suudavad toota vaid suurettevõtjad.

Eesti põllumajanduses on ka tööjõu tootlikkus väga väike: 10 korda väiksem kui Hollandis ja 5 korda väiksem kui EL-15 keskmine (2004. andmed). Võrreldes teiste ELi riikidega on Eestis tööjõu tootlikkus suurem vaid Läti ja Leedu tööjõust.

Paljude tootjate materiaalne baas on nõrk. Kasutusel olev vara on vananenud. Maamajanduse Infokeskuse andmetel olid pooled ehitistest 2005. aastal vanemad kui 20 aastat ning 70% masinatest ja seadmetest oli soetatud üle 10 aasta tagasi. Seetõttu ei suudeta konkureerida teiste riikide tootjatega. Haritava maa väiksuse tõttu ei ole otstarbekas soetada suure tootlikkusega maaharimismasinaid, loomade väike arv tingib suhteliselt suured kulutused toodanguühiku kohta.

Suured tootjad on viimastel aastatel teinud suuri investeeringuid, keskmised ja väikesed on investeerinud väga vähe. Eelkõige suurte tootjate tehtud investeeringute tulemusel suurenes keskmiselt ühel tootjal oleva vara maksumus aastail 2001-2005 ligi kaks korda, s.o 2,1 miljoni kroonini. Samas oli väikestel tootjatel 2005. aastal põhivara keskmiselt vaid 0,5 miljoni krooni väärtuses. Ligikaudu veerand tootjatest ei investeerinud aastatel 2001-2005 üldse.

Osale arutelus

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Tööstusliidrid

Teabevara