(Sisuturundus) Maanteetranspordi­ettevõtted kergitavad konkurentsivõimet

Maanteetranspordi teenust tuleb osutada tingimustes, kus konkurents määrab hinna ja majandusseis nõudluse. 20 aastat transpordiäris tegutsenud Üllar Burki sõnul peavad teenusepakkujad turusituatsiooniga kohanduma. „Tänapäeva tehnika ja teadmised võimaldavad lähtuvalt nõudlusest kompleksseid lahendusi pakkuda,“ sõnab ta.

Statistikaameti andmetel veeti maanteedel selle aasta esimesel kuuel kuul 18,7 miljonit tonni kaupa, mis on 6,6 % rohkem kui aasta tagasi. Burlog OÜ tegevdirektori sõnul on ka neil töömahud suurenenud. „Ilmselt on pidev töö kliendi ja organisatsiooniga end ära tasunud,“ arvab ta.

Maanteetranspordi turgu mõjutavaid tegureid on palju ja üks neist on kindlasti raudteetranspordi kiire kasv. Burk näeb aga olulise tänase probleemina kahanenud Vene turgu. „Kui mingi turuosa kaob, liigub vabanenud tehnika sinna, kuhu on tekkinud ülejääk, ja see toob kaasa omaette hinnasurve,“ selgitab ta. Enim mõjutas Venemaa impordikeeld siiski Leedu transpordifirmasid, sest seal on palju suuri ettevõtteid.

Samuti teeb muret diisliaktsiisi plaanitav tõus. „Tegutseme avatud turul ja lisanduv kulukomponent vähendab oluliselt Eesti vedajate konkurentsivõimet lähiturgude vedudel,“ lisab ta.

Samas möönab Burk, et igaüks peaks hindama oma organisatsiooni konkurentsivõimekust. „See on normaalne, kui mingil hetkel toimub langus – nii nähakse kitsaskohad ära,“ selgitab ta.

Turg alles kujuneb
Eesti maanteetranspordiettevõtted on võrreldes muu maailmaga väga väikesed. Saja autoga teenuseosutajaid on vaid mõni üksik. “Oleme selline butiikriik transpordi mõttes,”räägib Burk.

Üldiselt on iga ettevõte leidnud endale sobiva tegutsemisala, vedajaid on väga palju ja tase on seetõttu erinev. “Üks hetk peaks turg korrastuma,” arvab Burk, kelle sõnul on Põhjamaade turg rohkem välja kujunenud. Ebakvaliteetsele veoteenusele ei ole varsti enam nõudlust; konkurentsis püsimiseks tuleb investeerida nii tehnikasse kui teadmistesse. „Kui tahame aastas 10 miljonit käivet teha, tuleb enne sama palju tehnikasse investeerida,“ võtab ta teema kokku.

Spetsiifilise kauba transport nõuab eritehnikat


Enamik Burlog OÜ klientidest on toiduaine- või keemiatööstusettevõtted, mis vajavad kaubaveol erilahendusi.

Keemiatööstuse tooraine või toodang võivad olla nii vedelal kui pakitud kujul, mistõttu peavad transpordifirma masinaparki kuuluma spetsiaalsed tsisternautod ja haagised.

Temperatuuritundlike toodete transpordiks on vajalikud reguleeritava temperatuuriga veokid, mis suudavad hoida stabiilset temperatuuri, olgu siis tegemist pluss- või miinuskraadidega.

Hea näide on Burki sõnul vedel šokolaad, mis peab püsima kindlal temperatuuril. Nende varustuse hulgas on tünnid, kuhu saab laadida kuni 30 tonni vedelat šokolaadi. Hästi isoleeritud tünnil on olemas soojendussüsteem, mis võimaldab transpordi ajal hoida temperatuuri näiteks 45 kraadi juures. Konteineri ümber on omakorda vedelikusärk, mis hoiab kütteelemendi temperatuuri vajalikus vahemikus.

„Kui toode vajab temperatuuri jälgimist, on ADR kaup või ohtlik jääde, siis meie puhul ei pea klient mõtlema, kas vedu on teostatav,“ selgitab Burk ja lisab, et sellist teenust suudavad spetsiifiliste ainete transpordis hetkel veel vähesed pakkuda.
Burlog OÜ kasutab peamiselt Volvo veokeid ning Van Hooli ja Schmitz Cargobulli haagiseid. Kuna ettevõte töötab palju Põhjamaades, on hea teeninduspargi olemasolu väga tähtis, sest probleemide korral peab olema võimalus saada kiiret abi. Ohtlike kaupade vedu eeldab aga, et tehnika vastab kõige kõrgematele nõuetele.

Komplekssed lahendused vähendavad tühisõite
Tosina autoga Burki juhitav ettevõte teenindab aasta jooksul umbes sadat klienti. Firma eesmärk ei ole omada suurt kliendibaasi, vaid pakkuda võimalikult kompleksseid lahendusi suurematele tööstustele. Toiduainetööstusettevõte vajab valmistoodangu transporti, kuid samas tuleb tooraine ka kuskilt importida. „Saame pakkuda nii üht kui teist,“ räägib Burk ja lisab, et niisuguste komplekssete lahendustega on võimalik minimeerida tühisõite, sest sama auto, mis laadib kauba peale, laadib ka maha. „Pakkematerjali toome me omakorda tagasi, mis on keskkonnasäästlikkuse seisukohalt oluline toiming,“ sõnab ta.

Saab ka keskkonda säästvamalt tegutseda
Tänapäevaste tehniliste lahenduste abil saab säästa keskkonda. Näiteks võimaldab topelt laadimissüsteem tootepakendi või tühja taara ülemisele korrusele tõsta ja koos transporditava kaubaga tagasi tuua. C02 hulka saab vähendada ka intermodaalset veoskeemi kasutades, mis tähendab seda, et kaupa ei transpordita ainult mööda maanteed, vaid haagised ja konteinerid tõstetakse vahepeal laevale või rongile.

Põhjamaades, kus Burlogi meeskond sageli töötab, on kauba vedamiseks tavapärane kasutada autorongi, mis koosneb sadulveokist ja haagisest. Sellisele autorongile on võimalik peale laadida 33 alust, kaaluga kuni 25 tonni.
Kui laadida 18meetrisele autole peale Eesti seaduste järgi lubatud tonnaaž, siis Soome või Rootsi jõudes on võimalik vastavalt seal lubatule panna kokku 25meetrine autorong, mis veab kuni 48 tonni kaupa.

Burk usub, et pikk autorong ja suur kaal on mõistlikud just keskkonna suhtes. „Sisuliselt saab niimoodi suures mahus kaupa vedades vähendada CO2-heidet umbes 40%,“ sõnab ta.

Ohtliku kauba veos ta keskkonnale ohtu ei näe. „Selleks ongi olemas vastav tehnika ja väljaõpe, et riske minimeerida,“ märgib ta.

Ohtlikku kaupa ehk tava ADR kaupa saavad Burki sõnul Eestis vedada umbes 20% autodest, täidetud peavad olema ADR nõuded. Lisandub veel ADR1 ehk võimalus vedada lõhkeainet ja ohtlikke jäätmeid.

"Maanteetranspordi renomee ei ole just kõige parem."

Keemiaharidusega Burk näeb transporditeenust kui äärmiselt huvitavat ala. Kahjuks tundub, et maanteetranspordi renomee ei ole just kõige parem. On räägitud sõidumeerikute väärkasutusest, ebakvaliteetsetest veovahenditest ja autojuhtidesse suhtumisest. Tendents liigub siiski rafineerituma turu ja kvaliteetsema tehnika suunas, mis tagab lõppkokkuvõttes ohutu liikluse, kliendi kauba korrektse kohalejõudmise ja võimaldab transpordiettevõtetel kvaliteetset teenust pakkuda.

Klientidega suhtlemine, tootmisprotsesside, toorainete ja valmistoodanguga tutvumine on Burki sõnul väga põnev. „See on kahe võrdväärse partneri töösuhe, sa pead olema asja sees ja omama head meeskonda – see teebki sind konkurentsivõimeliseks,“ lisab ta.

KOMMENTAAR

Mida ootab transporditeenuse tellija?

AS Kalevil on üks peamine logistikapartner ja lisaks veel mõned partnerid import-eksportvedudele. Partnerite puhul peame kõige olulisemaks usaldusväärsust, aga ka initsiatiivikust, mida näidatakse üles tavapärasest erinevate või mõneti ootamatute olukordade lahendamisel. Kalevi kui toidutootja jaoks on kindlasti oluline see, et toiduainete käitlemine vastaks kõigile kehtestatud nõuetele ja et partner suudaks tagada vajaliku režiimi (temperatuur, niiskus jm) meie toodetele.

Ruth Roht, AS Kalev kommunikatsioonijuht

Burlog OÜ on rahvusvahelist transporditeenust pakkuv perefirma, mille käibest 70% tuleb Soomest ja Rootsist, ülejäänud 30%, mis tuleb Eestist, on tegevdirektor Üllar Burki sõnul ääretult tähtis: „Koostöös Eesti kliendiga oleme palju edasi arenenud.“

 

 

Sisuturundus (ST) on oma kauba, teenuse või firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. Vormilt sarnaneb ST kvaliteetsele meediale, mistõttu on väga oluline, et ST oleks lugeja või vaataja jaoks ühemõtteliselt eristatud. ST on uudne ja moodne turundusviis, mille puhul jagatakse klientidega ka infot, mis varem jäi vaid siseringi teada. ST teenib alati tellija turunduslikke eesmärke.

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Teabevara