Vastused pakendiaruande auditeerimise kohta

Deloitte Audit Eesti ASi vandeaudiitor Monika Peetson vastas online intervjuus küsimustele pakendiaruannete koostamise ja auditeerimise kohta. Loe vastuseid!

Aasta algusest kehtima hakanud pakendiseaduse muudatused tõid ettevõtetele nende esitatavate pakendiaruannete auditeerimise kohustuse. Pakendiseaduse nõuete täitmata jätmine võib tuua samuti uuest aastast 10 korda suurenenud trahvi ehk kuni 32 000 eurot.

Ettevõttel võib sõltuvalt oma tegevusvaldkonnast või igapäevasest tegevusest olla erinevaid nüansse pakendiaruannete koostamisel. Esitage kõik küsimused, mis on teil tekkinud oma ettevõttes pakendiaruannete koostamisel ja aruannete auditeerimise kohustusega.

Online intervjuu vastused annab Deloitte Audit Eesti ASi vandeaudiitor Monika Peetson 27. veebruaril kell 12:00-14:00.

Samal teemal ilmunud artiklid:

Pakendiseaduse uus nõue puudutab kolmandikku Eesti ettevõtteid

Pakendiauditeerimise lisakulu 1000 - 2000 eurot

Audiitori 8 soovitust järjepideva pakendiarvestuse tagamiseks

Potisepp: pakendiseadus rikkus konkurentsiolukorda

27. märtsil toimub venekeelne loeng "????? ?????? ?? ???? – ??? ???????????? ?????????? ? ????? ???????????????" Vaata lähemalt SIIT

Vastatud küsimused

Kait
Kui kaup tuleb pakendatult hulgimüüja lattu ja liigub sealt mingi aeg edasi kauplustesse, siis kes (hulgimüüja või kauplus) ja mis ajal (kui kaup liigub kauplusse või juba siis kui jõudis hulgimüüja lattu) peab aruannetes deklareerima pakendi?

Imporditud kauba pakendi peab deklareerima kauba importija Eestisse - see tähendab, et kui hulgimüüja ostab kaupa siseriiklikult, siis aruandluskohuslust sellest ei teki.

Juhul, kui see hulgimüüja pakendab saadud kaupa ümber (näiteks konkreetsesse kauplusse saatmiseks), lisades pakkematerjale, tekib deklareerimiskohuslus lisatud materjali osas.

Niiviisi tarneahela lülide kaupa edasi mõeldes saab tuvastada, kellel ja mis ulatuses deklareerimiskohuslus tekib. Näiteks kauplus, mis ostab enamuse kaubast Eestist, peab aru andma ainult pakendi osas, mis lisatakse kaupluses (pakkepaber, kilekotid, toidukarbid jmt.).

Seadus2
Pakendiseaduse muudatustega tõsteti ka trahvimäärasid 32 000 euroni. Mille eest trahvitakse ja millal ähvardab kõrgeim trahv?

Sanktsioone rakendatakse (nii vana kui uue pakendiseaduse redaktsioonid) muuhulgas sellele, kui ei peeta arvestust, ei täideta taaskasutamise kohustust, ei esitata aruandeid või esitatakse valeandmeid.

Seaduse muudatusega asendati trahvid sunnirahaga pakendiarvestuse pidamise ja andmete esitamise kohustuse täitmata jätmisel. See sisuliselt tähendab, et kui keskkonnainspektsioon tuvastab rikkumise, siis tehakse kõigepealt ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks ja selleks antakse tähtaeg. Kui tähtajaks puudus kõrvaldatud ei ole, tuleb maksta sunniraha. Varem oli seaduses ette nähtud kohene trahv.

Kuidas täpselt, mis juhtudel ja kui suur sunniraha tegelikult määratakse ei oska prognoosida. Praktika kujuneb lähiaastatel.

Agnes
Oleme käsitööd müüv väike kauplus. Kas ka meile kehtib pakendiaruannete koostamise ja auditeerimise kohustus?

Pakendiarvestuse kohustus on kõigil.

Oma äris peaks vaatama ringi, kui palju pakendit tarbijale välja antakse. Seda saab lihtsustatult mõõta läbi sisse ostetud pakendimaterjalide koguste ning kui on imporditud kaupa, siis nende pakendi kogust saab mõõta nii nagu autovaruosade müügi näites. Kui kogused on üle seaduse piirnormi, on aruandluse ja audiitorkontrolli kohuslus olemas.

Aruande koostamise ja audiitorkontrolli kohustus kehtib kui turule lastava pakendi kogused ületavad piirmäärasid mis on 100 kg plastikut või 200 kg pakendit kokku. Kui kogused jäävad alla piirmäära siis ei ole kohustust esitada aruannet.

Oluline on, et ettevõte suudab hiljem tõestada (arvestus), millised kogused pakendit on ta turule lasknud isegi olukorras, kus aruandluskohustust ei teki.

Janek
Tulen uuesti kaalumistingimuste juurde tagasi - tegemist on täiesti tavalise lainepappkastiga, mille kaal muutub vastavalt keskkonna tingimustele - see on elementaar füüsika. Toon näite: lainepapp pakenditootja annab pakendi kaalu 200 g/ühik vastavalt paberi hoiustamise tingimustele (õhuniiskus 40-60%). Klient tarnib toote koos pakendiga üle mere (õhuniiskus 100%), kui nüüd teha kontroll kaalumine, siis tulenevalt kasti ümbritsenud keskkonnast on kast endasse imanud õhuniiskust ja kaalub 211 grammi ühik. Vastavalt seadusele on tegemist aksiisipettusega (erinevus üle 5%), samas kõik osapooled on ausalt oma kohustusi täitnud.

Lainepapi osas saab ettevõte end kaitsta võimaliku vaidluse eest maksuametiga kui sisemistes protseduurireeglites kirjeldatakse ära faktid ja need on tõendatud / tõendatavad:

Soovitatav oleks võtta arvestusbaasiks tootja poolt antud kaalu lähteandmed - need on kolmanda osapoole poolt (eeldatavalt) objektiivsetel aluselt määratud andmed.

Lainepapi mõõtmise tulemused võivad kõikuda tulenevalt niiskusest ning arvestuses tuleks fikseerida ka hälbe määr, mis on normaalne. Ettevõte peaks oma dokumentatsioonid fikseerima, millist niiskuse normaalmäära kasutakse pakendiandmete massi arvutustes (ja miks) ehk kuidas võetakse arvesse niiskusesisalduse mõju kaalu määramisel.

Kui mõõtmine on süsteemne, tõendatud alustel ja hiljem taasesitatav, peaks ettevõte olema kaitstud (sh aktsiispettuse süüdistuste eest).

Janek
Kas on määratud millistes tingimustes tuleb teha kontrollkaalumisi? Tingimuste all mõtlen õhuniiskust, toote aklimatiseerumise aega enne kaalumist, kaalude täpsus jne. Enamus transpordi pakendist on lainepappkast ja on suur vahe, kas pakendit kaalutakse õhuniiskuse 20%;50% või 100% juures. Ei tahaks maksta 32 000€ trahvi lihtsalt selle pärast, et üle mere tulnud lainepappkastis on 10 grammi õhust kondenseerunud vett....

Seaduses ei ole lubatud mõõtmise metoodikaid loetletud; samuti puudub avalikult kättesaadav parim praktika. Seega peaks ettevõtja oma lähenemise kujundama terve mõistuse ja loogika abil.

Nö muutuva kaaluga pakendi puhul võiks kaalu määratlemisel lähtuda pakendi normaalkaalust või tarnija poolt antud pakendiinfost. Keerukate erijuhtude korral tasub pöörduda keskkonnaministeeriumi poole arvamuse või nõuande küsimiseks.

....
Kuidas pean tõestama, et lasen aastas turule alla miinimummäära pakendimassi ja aruannet esitama ei pea?

Sarnaselt maksuaruandlusega, peab ettevõte suutma hiljem tõestada, et kohustust ei tekkinud. Selleks tuleb luua arvestussüsteem, mis võimaldab jooksvalt jälgida pakendikoguste suurust.

Ettevõtte äri võib aastate jooksul muutuda ja kasvada, millest tulenevalt tuleb hetk, mil aruandlus- ja taaskasutuskohuslus tekib, ning seda hetke ei ole hea maha magada (pigem peaks mõtlema ette). Miks? Sest kui taaskasutamise tõendamise peale ei ole enne kohustuse tekkimist mõeldud, tekib ettevõttel automaatselt pakendiaktsiisi kohustus.

Katrin
Ostame väljapoolt sisse toorainet koos kaubaalustega, mis on transpordipakend. Võtame alused kasutusse. Kui mingi aja möödudes müüme alused kui kauba maha kas siis peame alused kajastama pakendiaruandes?

Tegu on korduvkasutatava pakendiga, mida oma iseloomust tulenevalt saab ka teistele kasutamiseks üle anda ja müüa.

Sellise lahenduse osas on soovitatav konkreetsed olukorrad detailselt ära kirjeldada ja küsida kinnitus üle keskkonnaministeeriumilt.

Soovitus oleks müügiarvele lisada teise osapoole kinnitus, et ta kohustub purunevad alused ise deklareerima pakendiregistrile.

Seadus
Kas ja mis muutus ettevõtte jaoks pakendiseaduse muutusega peale selle, et peab kutsuma audiitori aruandeid auditeerima?

Muutus veel:

a) Pakendiaruandluse piirmäärasid tõsteti,

b) Muudeti taaskasutusorganisatsioonide kohustusi,

c) Täiendati dokumentide loetelu, mis tuleb järelevalve (keskkonnainspektsioon ja maksuamet) nõudmisel esitada, ning

d) Muudeti sanktsioone (trahv asendati sunnirahaga).

Muudatused
Milliseid täiendavaid dokumente tuleb järelvalvele esitada ning on tarhvi ja sunniraha erinevus?

Nimekiri dokumentidest on pakendiseaduse paragrahvis 16(3).

Trahv kuulub sissenõudmisele koheselt rikkumise tuvastamisel. Sunnirahast on võimalik pääseda, kui täidetakse sunniraha aluseks olev kohustus (nt esitatakse aruanne).

Kaidi
Meie firma kaudu turule lastavad pakendikogused ületavad ainult veidi auditeerimisnõude alla mineva koguse piirmäärasid ja taaskasutusorganisatsioonile tasume aastas alla 100 euro. Kas see on mõistlik proportsioon, kui peame tellima audiitori 100€ kontrollimiseks?

Seaduses on kehtestatud piirmäärad ja nende suurus on seadusandja valik. Isiklik arvamus on, et see ei ole mõistlik proportsioon, aga +/- kõrvalekaldeid seaduses paraku ette ei nähta.

Annika
Miks tuli see aruandluse nõue Eestis nii kiiresti. Lätis ja Leedus seda pole? Kas eesmärk oli teha naabritele konkurentsieelis hinna osas?

Pakendiarvestuse ja -aruandluse nõue ei ole tegelikult uus - see kehtib aastast 2008. Vajadus audiitorkontrolli järele tekkis, kuna pakendiaruannete andmed ei olnud õiged ja ettevõtted deklareerisid oluliselt vähem pakendikoguseid kui tegelikult turule lasti. Riigi motivatsioon on keskkonnakaitseline ning veenduda, et pakkematerjal taaskasutatakse.

Raha
Kui palju maksab pakendiaruannete auditeerimise teenus?

Konkreetset euro-väärtust siinkohal välja tuua ei saa, kuna audiitorteenuse hind sõltub nii teenuse osutamisele kuluvast ajast kui teenust osutava personali kvalifikatsioonist.

Küsimus
Kas jaekaupluses ostjatele müüdavad ostukotid (kile, paber, riidest, mis on tavaliselt firma logoga) tuleb pakendiaruandes deklareerida?

Jah. Keskkonnaministeeriumi seisukoht on, et tuleb ning pakendiga on tegu olenemata sellest, kas antakse kotid tasuta või tasu eest.

Küll aga tasub siin välja tuua, et eristatakse kotte, mida müüakse kui kaupa ning ostukotte (mis on siis deklareeritav pakend) - selle juures pole oluline tasu, vaid ostjapoolne kasutuseesmärk. Näiteks võib toidukauplustest leida külmakotte: kui klient ostab selle koos jäätistega, siis on pakend; kui ilma, siis kaup.

Deklareerimise seisukohalt on tegu muidugi keeruka olukorraga, aga lahenduste otsimisel peaks lähtuma muuhulgas ka nö olulisuse printsiibist, ehk eriolukorrad lahendada üldiste põhimõtete alusel (ja pigem konservatiivselt).

kauplus
Tegeleme autovaruosade müügiga. Meil on ca 5000 tootenimetust. Kas ma pean iga toote pakendi eraldi kaaluma või kuidas on võimalik teada kõigi nende toodete pakendite kaalu?

Seadus ei sätesta ei arvestuse metoodikat. Seni on olnud aktsepteeritav, et pakendikogused leitakse (nt mõõtmise teel) ühele kaubagrupile ja seda laiendatakse kõikidele sarnastele kaupadele selles kaubagrupis.

Aga variante on kindlasti veel. Igale pakendile nö "pakendiretsepti" koostamine on üks nendest, kuid see ei ole ilmtingimata kõige ratsionaalsem aja ja ressursi kasutamine.

Oluline on tagada, et ei tekiks olulist arvestusviga pakendiaruandes sõltumata valitud arvestusmeetodist.

Osale arutelus

  • Monika Peetson

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Tööstusliidrid

Teabevara