Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Potisepp: pakendiseadus rikkus konkurentsiolukorda
Toiduainetetööstuse Liidu juht tõdes, et 1. jaanuaril jõustunud pakendiseaduse muudatuste ja auditi kohustusega paneb riik ettevõtetele kohustusi, mis maksavad tuhandeid eurosid. Potisepp märkis, et selle seaduse muudatuse menetlemisel esitas liit mitu aastat korduvalt oma vastuargumendid, mida lõppkokkuvõttes ei arvestatud. "Keskkonnaministeeriumist on saanud nagu riik riigis, kes raporteerib Brüsselis kui keskmisest edukamad me ELis oleme. Aga et kõik selle peavad kinni maksma ettevõtted ja toiduainete puhul ka tarbijad, sellest ei räägi keegi," ütles Potisepp.
Ta lisas, et sarnaste kohustuste lisamisega ettevõtetele pannakse Eesti ettevõtjad halvemasse konkurentsiolukorda ka eksportturgudel, sest kõik kulutused kajastuvad ju lõpphinnas. "Kõige enam konkureerime eksportturgudel Läti ja Leeduga, kus aga keskkonnaalased kulud teatud osas kas üldse puuduvad või on palju väiksemad. Ja see ei ole riigi poolt just aus tegu," selgitas Potisepp.
Keskkonnahoid on tema sõnul oluline, kuid nõuded peaksid olema proportsioonis ka muude arengutega turul.
Seotud lood
Keskkonnaminister Marko Pomerants on nõus Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettepanekuga vabastada rohkem väikeettevõtteid pakendiaruandluse auditeerimise kohustusest.
Pakendiseaduse uus auditeerimise nõue puudutab kolmandikku raamatupidamise auditeerimiskohustusega ettevõtetest, kes peavad hakkama auditeerima ka pakendiaruandeid. Ehk see kohustus on Eestis 2500-3000 ettevõttel.
Grant Thorton Rimess audiitor Tarmo Rahkama andis Äripäeva toostusuudised.ee pakendiaruande auditeerimise loengul ettevõtetele 8 soovitust järjepideva pakendiarvestuse tagamiseks.
Balti Veski tegevjuht Ergo Neeme ütles toostusuudised.ee loengul, et pakendi käitlemine on igal juhul ettevõttele kulu.
HUUM alustas garaažiettevõttena, mis asus „kusagil Tartus“ ja valmistas keriseid. Kuid ettevõtte ambitsioon oli edasi kasvada nii garaažist kui ka Tartust. Selleks tuli valida omale ka ERP süsteem, mis ei jääks arengu tarbeks kitsaks, kuid ei tekitaks oma halduse või kulukuse poolt liigset koormust. Valikus olid mitmed tootmisele optimeeritud ERP süsteemid ja Odoo.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Ainuüksi arvepettustega on Eesti firmad tänavu kaotanud üle 2,3 miljoni euro
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele