Toorainete kehv aasta

Fotol arvutitest saadud vask uue toormena.
Fotol arvutitest saadud vask uue toormena.

40. nädala börsiuudised: toorained selle aasta halvim varaklass; vase hinda hakkab toetama tootmise kokkutõmbamine; rauamaak on jõudnud pulliturule; OPECi strateegia võib hakata vilja kandma.

"Toorainete varaklass on jätkuvalt heitlikul turul halvimatest halvim investeering olnud,“ ütles investeerimisfirma Libertas Wealth Management Groupi president Adam Koos. „Toorainesektoris pole lihtsalt impulssi, mis võiks sektori uuesti tõusule viia. Tõenäoliselt kestab olukord vähemalt aasta lõpuni või enamgi veel.

Sellel aastal on tööstustoorainete hulgas üks suurimaid kukkujaid alumiinium, mille hind on langenud kokku 26,2 protsenti. Plaatina hind on odavnenud 24,1 protsenti.

Libertas Wealth Management tabel erinevate toorainete hinnamuutustest sellel aastal 

 

Vase hinda toetab tootmise kokkutõmbamine
Teisipäeval kukkus vase hind kuue ja poole aasta madalaima tasemeni – 4955 dollarini. See on vaid 100 dollarit kõrgem 2009. aasta finantskriisi ajal saavutatud põhjadest.

Vase hinda on keskpikas perspektiivis alla viinud Hiina nõudluse vähenemine. Goldman Sachs hoiatas investoreid, et hinnad võivad langust jätkata.

Panga analüütikute sõnul langeb vase hind detsembriks tõenäoliselt 4800 dollarini tonnist ning järgmise aasta lõpuks 4500 dollarini tonnist.

Hinnalangus annab aga tugevalt tunda – kolmapäeval teatati, et Tšiili ja Peruu vähendavad tähtsates kaevandustest ebasoodsate turutingimuste tõttu pakkumist. Tšiili teatas, et ühes maailma suurimas vasekaevanduses – Collahuasis – vähendatakse tootmist 30 000 tonni võrra. Anglo Americani ja Glencore’i omanduses kaevandus tootis 2014. aastal 470 000 tonni vaske, mis on 2 protsenti maailma kogutoodangust. Peruu aga teatas teisipäeval, et Las Bambase kaevanduse juures toimusid protestijate ja politsei vahel kokkupõrked, milles hukkus neli inimest ja vigastada sai 16.

Need faktorid panid vase hinna uuesti tõusma – kolmapäeval kasvas hind 4,7 protsenti 5200 dollarini tonnist. Neljapäevaks oli hind 5160 dollarit tonnist. Turuosalised aga ei looda, et vask oleks oma põhja saavutanud. Arvatakse, et pakkumine hakkab märkimisväärselt vähenema alles järgmise aasta lõpuks.

Teiselt poolt võib välja tuua uuringufirma Capital Economicsi arvamuse. Sealsed analüütikud arvavad, et aasta lõpus hakkab vase hind just oodatust madalamate kaevandusmahtude ja tootmiskatkestuste tõttu hoopis märkimisväärselt tõusma.

 

 

Rauamaak on jõudnud tehniliselt pulliturule
Rauamaagi hind kauples neljapäeva pärastlõunal 56,32 dollari juures, mis tähendab, et eelmise nädalaga võrreldes on hind tõusnud 1,8 protsenti.

Peamiselt rauamaagi analüüsiga tegelev The Steelindex teatas, et tehniliselt on rauamaak jõudnud pulliturule (tõusev turg), sest hind on juba mitu kuud püsinud juuli alguses saavutatud põhjadest 20 protsenti kõrgemal.

Tõsi, eelmise aastaga võrreldes on hind langenud sisuliselt 50 protsenti. Rauamaagi stabiilsus on teiste tööstusmetallide kõikumisi arvestades olnud viimastel kuudel sellegi poolest märkimisväärne.

CitiGroupi uuest raportist aga selgub, et turuosalised peaksid valmistuma järjekordseks hinnalanguseks, mis võib rauamaagi viia alla 40 dollari tonnist.
Pank põhjendab prognoosi peamiselt kaevandusettevõtte Roy Hilli uue Pilbara projektiga, kus tootmiskulud on sektoris praktiliselt kõige madalamad. Täisvõimsusel töötades toodab kaevandus 55 miljonit tonni rauamaaki aastas.
Allpool olevalt graafikult on näha, et paljud tootjad hakkaksid alla 40dollarise hinna puhul teenima kahjumit.

Erinevate kaevandajate tootmiskulud ühe tonni rauamaagi kohta
 

 

Ka teised tööstustoorained on pikemaajalises langustrendis, sest jätkuvalt tuntakse muret Hiina jaheneva nõudluse pärast. Hiina olukord on tooraineinvestorite kõrgendatud tähelepanu all, sest sealne nõudlus moodustab terve maailma nõudlusest paljude toorainete puhul üle 50 protsendi.

Tsingi hind kallines nädalaga 0,68 protsenti ja tonn maksab 1688,5 dollarit. Tina hind tõusis 2,1 protsenti ja tonn maksab 15 525 dollarit. Alumiiniumi hind langes 0,1 protsenti ja tonni eest tuleb välja käia 1577 dollarit. Nikkel lisas aga 5 protsenti ja tõusis 10400 dollarini tonnist.

OPECi strateegia võib hakata vilja kandma
Reutersi tehtud küsitlusest selgub, et OPECi naftatoodang on septembris tõusnud, sest Põhja-Iraagi eksport on taastunud. Analüütikute sõnul hakkab organisatsiooni praegune strateegia aga varsti vilja kandma, vahendab CNBC.

Saudi Araabia ja teised OPECi liikmesriigid on hoidnud oma tootmist peamiselt aga stabiilsel tasemel. See annab märku, et organisatsioon hoiab oma fookust turuosa kaitsmisel ja hindu tootmise vähendamisega üles poole suruma ei hakata.

OPECi tootmine tõusis septembris 31,68 miljoni barrelini päevas. Augustis oli vastav näitaja 31,57 miljonit barrelit, selgub küsitlusest, kus kasutati naftaettevõtete, OPECi ja konsultatsioonifirmade abi.

Naftahinnad on alates eelmise aasta suvest kukkunud ligi 50 protsenti. Praegu maksab WTI barrel 45,94 dollarit ja Brenti barrel 49,02 dollarit. Võrreldes eelmise nädalaga on hinnad tõusnud veidi üle ühe protsendi.

OPEC loodab, et madalamad hinnatasemed vähendavad naftatootmise kasvu kõrgemate tootmiskuludega piirkondades. Nimelt on OPECi keskmised kulud tootmisel tunduvalt väiksemad kui teistes riikides. Analüütikud näevad, et selline strateegia on vaikselt vilja kandmas.

„Ülepakkumine on jätkuvalt märkimisväärne, aga ma arvan, et see hakkab järgmine aasta vähenema. OPECi välised naftatootjad hakkavad toodangut madalate hindade tõttu vähendama,“ ütles Commerzbanki analüütik Carsten Fritsch.

See võiks omakorda nafta hindasid pikemas perspektiivis tõstma hakata. Eelmisel nädalal prognoosis OPEC, et nafta hind tõuseb 80 dollarini 2020. aastaks.

Osale arutelus

  • Nädal börsil

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

Teabevara