Tööstusmetallide hinnad kukuvad koos Hiinaga

35. nädala börsiuudised: rauamaagi hinnad uuesti languses; Hiina aktsiaturu langus tõmbas tööstusmetallid kaasa; kaevandushiiu kasum 10 aasta nõrgim; nafta hinnad hakkasid tõusma.

Rauamaagi hinnad uuesti languses
Rauamaagi hind kukkus neljapäeval kuu madalaima tasemeni, sest teraseturg Hiinas on majanduslike probleemide tõttu aeglustumas.

Tavaliselt on hooajaliselt olnud Hiina nõudlus praegusel ajal tugev, aga investoreid ei ole hetkel selles kindlad. Rauamaagi ostjad lükkasid aga oma tooraine oste edasi.

Nõudlust rauamaagi vastu on viimastel nädalatel vähendanud ka Pekingi plaan korraldada 3. septembril suur paraad, mis takistab pealinna ümbruses oleva tööstuse toimimist.

„Mitmed tehased ostavad laadungeid, mille hinnad on kõikuvad, fikseerida ei soovita,“ ütles üks Shanghais tegutsev rauamaagi kaupleja.

Rauamaagi hind kukkus nädalaga 5,8 protsenti ja tonn maksab 53,10 dollarit. Vaatamata hinnalangusele on rauamaak püsinud juba mõni kuu 55 dollari ümber. Veel juuli alguses tegi rauamaak uusi põhjasid ja jõudis 44 dollarini tonnist. Hinda on aidanud üleval hoida jüaani devalveerimine, mis peaks Hiinal aitama pikaajalisemalt siiski teraseeksporti suurendada.

Hiina murede tõttu on sellel nädalal kukkunud ka vase hind, mis jõudis hiljuti 6 aasta madalaima tasemeni. Riik on maailma suurim toorainete eksportija ja järjest vähem tehakse investeeringuid ka infrastruktuuri.

Vase hind odavnes nädalaga 2 protsenti ja tonn maksab 4935 dollarit.
Lisaks sellele on tööstusmetallide hindadele survestavalt mõjunud Hiina aktsiaturu langemine. Shanghai Composite indeks tegi sellel nädalal nelja päevaga kahe kümnendi suurima kukkumise.

Tina hind odavnes tööstusmetallidest enim – 8 protsenti – ja tonn maksab 13945 dollarit. Tinale järgnes nikkel, mis kukkus 7,6 protsenti 9570 dollarini tonnist. Nikli puhul on tegemist kuue aasta madalaima tasemega. Alumiinium odavnes 1,5 protsenti ja tsink 4,1 protsenti. Kumbki maksis 1531 ja 1690 dollarit tonnist.

Vaatamata turgude ebastabiilsusele kukkus kulla hind 2 protsenti 1128 dollarini untsist. Tegemist võib olla ka tehnilise müügiga, sest eelmisel nädalal tegi kollane metall märkimisväärse tõusu. Hõbe odavnes 8 protsenti 14,26 dollarini untsist.

Kivisöe hind kallines 0,3 protsenti ja tonni eest tuleb välja käia 42,93 dollarit. Viimastel kuudel on kivisöe hind püsinud suhteliselt stabiilne.

Nafta hinnad tegid suuri kõikumisi
Veel nädala alguses, mil aktsiaturge tabas järsk langus, kauples Brent alla 44 ja WTI alla 38 dollari barrelist. Käsikäes maailma aktsiaturgudega on viimastel päevadel suuna üles võtnud ka toornafta hinnad – nii Brenti kui USA börsidel kaubeldava West Texas Intermediate toornafta futuurid kallinesid neljapäeval ligi 9 protsenti.

USA Energia Informatsiooni Ameti (EIA) andmetel vähenesid riigi naftavarud läinud nädalal 5,45 miljoni barreli võrra 450,8 miljonile barrelile. Analüütikud olid oodanud 1,45 miljoni barreli suurust tõusu.

Kokku on Brent kallinenud nädala ajaga 1 protsendi ja WTI 4 protsenti. Kumbki maksis neljapäeva õhtuks 46,91 ja 41,89 dollarit barrelist.

Sellele vaatamata on toornafta hind juuni tippudest kaotanud enam kui 30%, sest prognoositakse ületootmise jätkumist ning ka OPECi liikmed ei kavatse toodangut vähendada. Bloombergi andmetel ületavad USA naftavarud endiselt tugevalt viie aasta keskmist.

Kopenhaagenis asuva Danske Banki tooraineanalüütik Jens Pedersen rääkis CNBC-le, et nafta hinna järsk kukkumine viimasel kuul on ajendatud eelkõige muredest Hiina majanduse jahtumise ja USA intressimäärade tõusu pärast. „Naftaturg otsib lohutavaid signaale peamistelt keskpankadelt ning Hiina ja USA taastumine on turgu toetanud.“

Maailma suurima kaevandaja kasum 10 aasta halvim
Kaevandushiid BHP Billiton teatas, et nende kasum on toorainete hinnalanguse tõttu kukkunud aastaga ligi 90 protsenti, vahendab CNBC. Ühtlasi on tegemist nõrgima kasumiga 10 aasta jooksul.

Ettevõtte tulemused jäid ka analüütikute ootustele alla. Kaevandusfirma hoiatas, et Hiina majandusreformid võivad turgudel veel mõnda aega volatiilsust tekitada.

BHP Billiton teatas, et juuni lõpu seisuga vähenes ettevõtte kasum aasta lõikes 86 protsenti 1,91 miljardi dollarini. Aasta aega tagasi oli ettevõtte kasum 13,8 miljardit dollarit.

Samas kasvas kaevandushiiu produktiivsus 4,1 miljardi dollari võrra ning sellega ollakse kulude kärpimise ajakavast kaks aastat ees. 2016. aastal plaanib ettevõte vähendada kulusid kõikide äride puhul.

Investorid võtsid uudised vastu optimismiga – ettevõtte aktsia on kolme päevaga tõusnud 10 protsenti.

Tegevjuht Andrew Mackenzie ütles, et tema hinnangul püsib Hiina majanduskasv ka sellel aastal 7 protsendi juures, vaatamata sellele, et aeglustumine on tekitanud aktsiaturu krahhi.

Turuväärtuselt maailma suurim kaevandusettevõtte ei vähenda ka dividendi – kogu aasta väljamakset tõsteti hoopis 2 protsendi võrra 124 sendini aktsia kohta.

Osale arutelus

  • Nädal börsil

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

Teabevara