Nädal börsil: terase hinnatõus Hiinas

31. nädala börsiuudised: toorained tegid juulis ränga kukkumise; Peking tõstis rauamaagi hinda; Vase hinnaprognoosid tekitavad vaidlusi; tina hind tõusis järsult; nafta hinnalangus jätkub; Eesti kütusemüüjad langetasid hindu.

Toorained tegid juulis ränga kukkumise
Tooraineid ja Hiina aktsiaturge tabas juulis tugev müügilaine. See on taaselustanud kartusi, et globaalne majanduskasv jääb kesiseks, vaatamata sellele, et olukord Euroopas ja USAs on mõneti paranenud.
Hiina aktsiaturg stabiliseerus tänu valitsuse sekkumisele kolmeks nädalaks. Nüüd on olukord jälle halvenenud ja tundub, et põhi pole veel saavutatud. Hiina aktsiad tegid juunis suurima kukkumise 6 aasta jooksul ja see on suuresti mõjutanud ka tooraineturge.


Nafta hind kukkus juulis kokku 15 protsenti ning tööstusmetallid, vasest kuni kullani, kukkusid mitme aasta madalamate tasemeteni.
Hinnalangus on toimunud vaatamata sellele, et dollari tugevnemine on mõneti peatunud. Nimelt mõjub tugevnev dollar toorainehindadele survestavalt.
„Sellel nädalal näitavad toorained jätkuvat nõrkust,“ ütles Societe Generale strateeg Alvin Tan. „Hinnad on langustrendis olnud juba kuu aega – Hiina aktsiaturg on nagu Ameerika mäed ja see on turumeeleolusid mõjutanud.“
Kulla hind kukkus juulis üle 6 protsendi ja jõudis 1088 dollarini untsist, nädala lõikes on kuld tõusnud 0,5 protsenti. Arvatakse, et kulla hinnalangus võib lühemas perspektiivis jätkuda 1030-1040 dollarini untsist. Hõbe kukkus nädalaga 0,5 protsenti ja unts maksab 14,54 dollarit.

Peking tõstis rauamaagi hinda
Rauamaagi hind tegi sellel nädalal tubli tõusu ja kallines nädalaga 7,5 protsenti 55,64 dollarini tonnist.
Arvatakse, et hinnatõusu peamiseks põhjuseks on terase hinnatõus Hiinas. Terase hinnatõusule on kaasa aidanud aga kuuldused, et Peking tahab hakata puhta õhu eesmärgil terasetootmist tunduvalt piirama.
Hiina toodab umbes sama palju terast kui kõik teised maailma riigid kokku. Riik impordib 70 protsenti meretsi veetavast rauamaagist, seega on Hiina mõju turule märkimisväärne.

 

Kivisüsi hind kukkus 0,4 protsenti ja tonn maksab 42,97 dollarit. Alumiinium kallines 0,2 protsenti ja tonnihind on 1662,5 dollarit. Nikkel odavnes 2 protsenti ja tonn maksab 11250 dollarit.

Vase hinnaprognoosid tekitavad vaidlusi
Vask, mis peaks iseloomustama maailmamajanduse aktiivsust, kukkus juulis 9 protsenti ja tonn maksab 5328 dollarit.

Vase hinna osas pole viimasel ajal konsensust ning analüütikud on jagunenud kahte leeri. Sellel nädalal küttis debatti kuumemaks Goldman Sachs, kes ütles, et vase hind kukub järgmise aasta lõpuks 4500 dollarini tonnist.
Investeerimispanga sõnul püsib vask 2017-2018. aastatel ajalooliste põhjade lähedal, sest „turg kohandub seitsmeaastase langusturu tsükliga, mis kestab 2011-2018. aastatel,“ ütles pank. Sarnase prognoosi on teinud ka Bank of America – nende arvates kukub vase hind järgmisel aastal 4969 dollarini tonnist.
Teisalt on ka palju neid, kes usuvad, et hind hakkab tõusma. Näiteks Standard Chartered ja Citibank prognoosivad, et vase hind tõuseb järgmisel aastal 7000 dollarini tonnist. Näiteks Hiina puhul käib vaidlus peamiselt selle üle, mis täpselt suunab vasenõudlust ja milline on mittetsükliliste faktorite mõju hinnale (näiteks investeeringud elektrivõrkudesse).

Tina hind tõusis aga nädalaga 14,2 protsenti 16 200 dollarini tonnist – peamiselt põhjustas tõusu hulgikauplejate ja sulamitööstuse oodatust suurem nõudlus.

Toornafta hinnad jätkavad langust
Brenti toornafta on madalaimal tasemel alates märtsikuust, langedes nädalaga 4,8 protsenti 53,31 dollarile barrelist. West Texas Intermediate (WTI) toornafta hind langes 1,6 protsenti 48,53 dollarini barrelist. WTI jõudis nädala keskel ka madalaima tasemeni alates aprillist.
Brenti toornafta hind taastus mais 69,63 dollarini barrelist, olles jaanuaris olnud kuue aasta madalaimal tasemel, mil nafta barrel maksis 45 dollarit. Kuigi paljud kauplejad on oodanud nafta hinna tõusu, kuna nõudlus on madal ning see peaks omakorda tähendama ka tootmise vähendamist, pole naftatootjad ometi kraane koomale tõmmanud.

Kütusehinnad langevad ka Eesti tanklates
Maailmaturul langev nafta hind lõi sellel nädalal kahel korral alla ka mootorikütuse hinnad meie tanklates.
Alates möödunud nädala kolmapäevast, mil bensiini hinda viimati langetati, on hind langenud 30 eurot tonnist. Samal ajal on diislikütusehind langenud 28 eurot tonnist. Olerex langetas kütuse hinda nii esmaspäeval kui ka teisipäeval. Samal ajal teatas kütusehinna langetamisest oma tanklates ka Neste.
Hinnalangus on tekitanud ka olukorra, kus paljud nafta suurfirmad peavad tegema suuri koondamisi.
Näiteks teatas Royal Dutch Shell, et koondab madalate nafta hindade toime tulemiseks veel tänavu 6500 töökohta.
Kokku on naftakontsernil ligi 100 000 palgalist. Ettevõtte teise kvartali puhaskasum kukkus 37%, 3,8 miljardile dollarile. Shelli teatel on kavas kärpida tänavu investeeringuid 20% võrra, 30 miljardile dollarile, sest ettevõte ootab lähiaastail nafta hindade langustrendi jätkumist. Samas jättis Shell muutmata dividendi, 47 senti aktsia kohta.
Reutersi teatel on peamised naftatootjad langevate toormehindade tõttu 2015. aasta kulutusi mullusega võrreldes kärpinud 10-15%.

Osale arutelus

  • Nädal börsil

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Teabevara