Maagaas tõrjub kivisütt elektritootmisest

Tööstuse börsiülevaate 24. nädala peamised teemad: rauamaak võib langeda, aga vase hinnad on stabiliseerunud; kivisöe asemel elektritootmises maagaas; keskpankade nõudlus kulla järgi tugev.

Rauamaak võib langeda, aga vase hinnad on stabiliseerunud
Rauamaagi hinda on alla vedanud suur pakkumine ja ka oodatust väiksem nõudlus, kirjutab Joy Global.

Hinnad on viimastel nädalatel veidi taastunud, sest pakkumise kasv on olnud oodatust mõneti väiksem. Praegu kaupleb rauamaagi hind 55 dollari juures. Analüütikute sõnul on tõenäoline, et praegune hinnad langevad või püsivad samal tasemel.

Aasta alguses kardeti, et esimese kvartali globaalne majanduskasv on nõrk ja see viis ka vase hinnad alla. Jaanuaris kukkus ühe naela vase hind alla 2,50 dollari. Alates sellest on vase hind taastunud ligi 10 protsenti ja praegu on hinnatase COMEX turul 2,70 dollari juures. Londoni metallibörsil oli tonnihind neljapäeva õhtuse seisuga 6045 dollarit. Peamiselt on turutõusule kaasa aidanud Hiina majanduse stimuleerimine. Tundub, et hinnad on lühemas perspektiivis stabiliseerunud. Aaste teises pooles oodatakse nõudlus kasvu ja pikaajalised prognoosid on hinna osas positiivsemad.

Kivisöe asemel elektritootmises maagaas
Surve USA kivisöe turgudele on veebruarist alates kasvanud. Selle perioodi jooksul on maagaasi hind olnud keskmiselt 2,77 dollarit Briti soojusühiku kohta. Madal hind on tähendanud seda, et maagaasist toodetava elektri maht on tõusnud aastatagusega võrreldes peaaegu 20 protsenti.

Kivisöe kasutust on vähendanud ka karmistunud elavhõbeda ja õhusaaste regulatsioonid, mis jõustusid aprillis. Märtsis vähenes kivisöe põletamine 35 miljoni tonni võrra. Terve aasta lõikes oodatakse 75 tonnist langust. USA kivisöeeksporti on vähendanud ka tugevnev dollar.

Nende faktorite koostoimel võiks Joy Globali hinnangul USA kivisöetoodang väheneda 50 miljoni tonni võrra, mis on oodatust rohkem. Kaevandajatele on probleeme tekitanud ka odavad hinnad. Termilise kivisöe hind on viimase kahe kuu jooksul kukkunud üle 15 protsendi ja praegu maksab tonn 48,83 dollarit.

Keskpankade nõudlus kulla järgi tugev
Kulla hind on viimasel ajal omale tugevat põhja ehitanud ning hinnad pole tähtsast toetuspunktist läbi kukkunud.

Capital Economicsi uus uuring viitab, et hinnal on suuresti aitanud püsida keskpankade ostmine.

World Gold Councili hinnangul lisasid keskpangad oma reservidesse 120 tonni kulda. Veel 2010. aastal moodustas keskpankade nõudlus kogunõudlusest vaid 2 protsenti. 2013. aastaks tõusis keskpankade nõudluse osakaal juba 14 protsendini.

Capital Economicsi analüütik Simona Gambarini prognoosib, et trend tugevneb. "Kõik arenevate turgude keskpangad, kes tahavad oma dollarite hulka vähendada, ostavad peamiselt kulda, sest alternatiive on vähe," ütles ta.

Enamus arenevatest riikidest hoiab oma reservidest alla 10 protsendi kullas. Arenenud riikides hoitakse kullas umbes 70 protsenti reservides. Suuresti on põhjus kullastandardi pärandis. Optimaalne on kullas hoida vähemalt üle 15 protsendi reservidest. Näiteks Euroopa Keskpank hoiab reservidest 25 protsenti kullas.

"Kui kõik keskpangad hoiaks vähemalt 5 protsenti oma välisvaluutareservidest kullas, siis see tähendaks, et juurde on vaja osta veel 8000 tonni kulda," ütles ANZ toorainetestrateeg Warren Hogan. "

Kulla hind tõusis nädalaga 0,42 protsenti 1177 dollarini untsist. Praegu on kullal tugev toetus 1150 dollari juures. Kui hind sellest tasemest allapoole läheb, järgneb tõenäoliselt ka tugevam langus. Hõbeda hind kukkus nädalaga aga 1,17 protsenti ja unts maksab 15,94 dollarit.

Nafta hinnalangus ohustab Kanada tõrvaliivade tööstust
Ootuste kohaselt ulatuvad investeeringumahud Kanada tõrvaliivadesse sellel aastal 23 miljardi dollarini, mis on 30 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Madal naftahind ja vaidlused torujuhtmete üle hoiavad suuri kulutusi nõudvaid projekte tagasi.

Teisipäeval avaldatud raportis ütles Kanada Naftatootjate Liit, et riigi üleüldine tootmine ulatub 2030. aastaks 5,3 miljoni barrelini päevas. Võrreldes eelmise aastaga on prognoosi vähendatud 1,1 miljoni barreli võrra.

"Kanada naftatööstus on silmitsi riskide ja väljakutsetega, mida on tekitanud suure pakkumise tõttu muutunud turustruktuur ja sellest tulenenud madalamad hinnad," ütles Kanada Naftatootjate Liit oma iga-aastases ülevaates.

Vaatamata väljakutsetele ootab organisatsioon, et Kanada tõrvaliivade sektor võiks pikas perspektiivis siiski kasvada. Raporti kohaselt peaks tõrvaliivadest toodetava nafta maht ulatuma 2030. aastaks 4 miljoni barrelini päevas.

WTI (USA) toornafta hind tõusis ühe nädalaga 4,25 protsenti 60,49 dollarini barrelist. Tõusule aitasid kaasa andmed, mis näitasid, et varundatud nafta hulk on oodatust väiksem. Brent (Põhjamere) toornafta kukkus aga 1,87 protsenti ja barrel maksab 64,86 dollarit.

Viimastel nädalatel on naftahinnad stabiliseerunud 60-65 dollari juures. Mitmete analüütikute sõnul on see hinnatase, millest kõrgemale tõustes hakatakse tootmist jälle märkmisväärselt suurendama. Seega prognoositakse, et hinnad praegustelt tasemetelt kiiret tõusu ei jätka. Jaanuaris olid naftahinnad 45 dollari juures.

Osale arutelus

  • Nädal börsil

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Tööstuse digitaliseerimine

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

Teabevara