Nädal börsil: rauamaagi hind kukkunud kõigi aegade põhja

Tööstussektori börsiülevaate eelmise nädala peamised teemad on rauamaagi kõigi aegade madalaim hind, rauamaagi tootjate kartus kaotada turuosa, nikli hinna kukkumine 6 aasta põhja, prognoosid, et Iraan võib naftaturgudele üllatuse teha ja 2016 võib alata väärismetallide uus tõusutsükkel.

Rauamaagi hind kõigi aegade põhjas
Rauamaagi hind libises 10 aasta põhja, kuna Hiina riigile kuuluv Citic Ltd. laiendab Austraalia loodeosas tootmist.

Citicu kaevandus avati 2013. aasta detsembris ehk neli aastat hiljem, kui plaaniti ning kriitikud nimetasid 10 miljardi dollarilist projekti katastroofiks. Hiljuti lisas Citic kaevandusse neli uut tootmisliini ja sellega pumbatakse turule miljoneid tonne rauamaaki olukorras, kus turg on niigi küllastunud.

„Hiina valitsus loodab tagada varud tulevikuks ning mitte teenida kasumeid lühiajaliselt,“ ütles Austraalia rauamaagi uurimisfirma AME Group direktor Caue Araujo Bloombergile.

Rauamaagi hind langes neljapäeval 46,7 dollarini tonni kohta. Nädala ajaga on hinnad langenud lausa 15 protsenti. Alates niinimetatud spothindade süsteemi kasutuselevõtmisest pole hinnad kunagi nii madalale kukkunud.

Rauamaagi tootjad kardavad turuosa kaotada
Rauamaagi turul valitsev olukord on sarnane naftaturule. Suured kaevandusfirmad Vale SA, Rio Tinto Group ja BHP Billiton Ltd. ei taha tootmist vähendada, kuna kardavad kaotada turuosa.

Eelmisel nädalal teatas Citic, et madalate rauamaagi hindade tõttu tulevad ettevõtte 2014. aasta majandustulemused oodatust 2,5 miljardit dollarit väiksemad.

Rauamaagi hinnalangus on tekitanud tõsiseid probleeme ka Rootsi kaevandajatele. Nad on pidanud töötajaid koondama või tootmise ajutiselt lõpetama.

Eelmisel aastal kukkus rauamaagi hind 47 protsenti. Sellel aastal on hind langenud juba peaaegu 30 protsenti.

Nikli hind kukkus 6 aasta põhja
Nikli hind Londoni metallibörsil kukkus järsult 6 aasta põhja, sest pakkumine on kõrge ning nõudlus püsib nõrk.

Eelmise aasta mais tõusis nikkeli hind 21 000 dollarini tonnist. Peamiselt surus hinda ülespoole kartus, et pakkumine Hiinast väheneb drastiliselt. See ei saanud aga teoks ja hind on sellest ajast peale kukkunud üle 40 protsendi.

Nädala ajaga kukkus nikli hind 12,1 protsenti 12330 dollarini tonnis. Viimati oli hind nii madalal 2009. aasta mais.

Vase hind kukkus Londoni toorainete börsil nädalaga 2,84 protsenti ning üks nael maksab 2,731 dollarit. Võrreldes aastatagusega on vase hind kukkunud ligi 10 protsenti. Jaanuaris kukkus hind viie ja poole aasta põhja, aga sealt on vask suutnud taastuda suhteliselt kiiresti.

Plii hind langes 0,54 protsenti ja tonn maksab 1820 dollarit. Tsingi maailmaturu hind nädala sees praktiliselt muutumatuna ning neljapäeva õhtul maksis tonn 2069 dollarit.

Tina hind kukkus 6,41 protsenti 16400 dollarini tonnist, mis on madalaim tase alates 2010. aastast. Ka tina puhul kardetakse, et turgudel on liiga suur pakkumine. Alumiinium odavnes 1,17 protsenti 1765 dollarini tonnist.

Iraan võib naftaturgudele üllatuse teha
Läbirääkijad ei jõudnud teisipäeval Iraani tuumaprogrammi osas veel kokkuleppele. Kokkulepe võidakse siiski saavutada ja analüütikute sõnul tähendaks see nafta järsku hinnalangust.

„Kokkuleppeni jõudmine võiks Brenti toornafta hinna koheselt kukkua panna, aga mitte enam kui 5 dollari võrra barrelist,“ ütles IHS Energy Insight asepresident Victor Shum CNBC-le. „Kokkuleppeni jõudmine oleks läbimurre – see suurendaks naftapakkumist veelgi ja see võib tähendada, et Brent jõuab pikemas perspektiivis 30 dollarini.“

Kokkuleppele jõudmisel loobuks ÜRO Iraani naftaekspordile kehtestatud sanktsioonidest.

Bloombergi andmeil on Iraan sanktsioonide ajal naftat edasi ammutanud ning suurtesse naftatankeritesse kogunud. Arvatakse, et mahuliselt võib tegu olla 7-35 miljoni barreliga. Analüütikud usuvad, et tegu on naftaga, mis paisatakse müüki kohe pärast tuumaprogrammi jõustumist.

Barclays analüütik Miswin Mahesh lausus, et esimene, mis tõenäoliselt juhtub, kui sanktsioonid kaovad, on see, et kogutud nafta tuleb turule.

USA toornafta (WTI) hind kukkus nädalaga 3,05 protsenti 49,55 dollarini barrelist. Potentsiaalne kokkulepe Iraaniga pani Põhjamere toornafta (Brent) kukkuma – nädalaga odavnes Brent 6,69 protsenti ning üks barrel maksab 55,23 dollarit.
Maagaasi hind kukkus 3,03 protsenti ja ühe Briti soojusühiku hind (293,3 kw/h) on 2,591 dollarit.

Raport: 2016 võib alata uus kulla hinna tõusutsükkel
Uuringufirma Metals Focusi uus raport nimega „Gold Focus 2015“ ennustab, et väärismetallide hinnad saavutavad sellel aastal põhja ja uus tõusutsükkel algab 2016. aastal.

Lühiajalises perspektiivis on firma prognoosi kohaselt kulla hinnad jätkuva surve all. Nende sõnul võiks kuld kukkuda 1080 dollarini untsist, mis oleks 5 aasta madalaim tase. Aasta keskmiseks hinnatasemeks ennustavad nad 1190 dollarit untsist.

„Väärismetallide hindadele avaldab suurimat survet potentsiaalne intressimäärade tõstmine USAs. Kuna teised arenenud majandused viljelevad jätkuvalt lõtva rahapoliitikat, peaks see dollarile hästi mõjuma. Kulla hinda hoiavad surve all ka madal inflatsioon, toormete hinnalangus ja aktsiate tõusmine,“ kirjutas Metals Focus oma 88 leheküljelises ülevaates.

Ülevaate autorite sõnul hakkab kulla hind aga 2016. aastal tõusma, sest lääneriikidest tulenev müügisurve laabub ja Aasiast on tulemas tugev nõudlus.
Hinnale aitavad kaasa ka kõrged võlatasemed, inflatsioon, ülehinnatud aktsiaturud ning rahvusvaheliste suhete pingestumine.

Kulla hind tegi nädala sees suuri kõikumisi, aga eelmise neljapäevaga võrreldes on hind praegu praktiliselt sama. Unts kulda maksab 1202,5 dollarit. Hõbeda hind kukkus 1,93 protsenti 16,75 dollarini untsist.

Mait Kraun
Äripäeva kaasautor

Osale arutelus

  • Nädal börsil

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Tallinn Shipyard otsib LAEVAREMONDITEHASE TEGEVJUHTI

Tallinn Shipyard OÜ

26. november 2017

Teabevara